• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA võib finantsturgudele kaose tuua

    Kui USA kongress ja president ei jõua kokkuleppele, ähvardab USA valitsust tahtlik, et mitte öelda pahatahtlik maksejõuetus. Praegu ei ole kummalgi pool näha märke järeleandmisest ja soovist pidada sisulisi läbirääkimisi.

    Kes veel mäletab USA investeerimispanga Lehman Brothersi pankrotti ja kaasnenud segadust finantsturgudel ja mõju majandusele, võiks mõelda, et Lehman Brothersi pankroti mõju finantsturgudele oli nagu liivakastimäng selle kõrval, kui USA valitsuse võlakirjade kupongid jäävad maksepäevadel ja põhiosa lunastamiskuupäevadel välja maksmata.
    Maailma suurima võlgniku pankrot oleks moodsas ajaloos pretsedenditu ja tooks kaasa kaose börsidel.  See seiskaks investoritele USA valitsuse võlakirjade tagatisel 5 triljoni dollarilise laenude andmise mehhanismi, ajaks Bloombergi uudise kohaselt üles laenukulud miljarditele inimestele ja ettevõtetele, kukutaks dollarit ja viiks USA ja maailmamajanduse majandussurutise tõenäosuse pigem depressioonitõenäosuseks.
    Paljudest fondijuhtidest, analüütikutest, pankuritest ja endistest valitsusametnikest, keda Bloomberg intervjueeris, nägid vähesed USA maksujõetuses midagi muud kui finantsapokalüpsist.
    Kell tiksub. Kuigi apokalüpsise tõenäosus on madal, ei ole see 0%. Kell tiksub 17. oktoobrini ja siis on USA riigikassal nii vähe raha, et normaalset tegevust jätkata ei saa. Uusi võlakirju emiteerida pole võimalik, kui võlalage ei tõsteta.
    Finantsturud on võtnud USA võimalikku maksujõetust äärmiselt kergekäeliselt, pidades seda vähetõenäoliseks. Milleks paanitseda? Arvatakse, et kui kõik teised võimalused on ammendunud, hakkab USA Kongress käituma vastutustundlikult ja riigimehelikult. Kuid kui see nii ei lähe?
    Isegi, kui maksujõuetus oleks lühiajaline, võib selle mõju jääda investorite meelestatust mõjutama aastakümneteks. Praegune finantsturgude vaade on,  et USA valitsuse võlakiri on üks parima kvaliteediga pabereid maailmas. Eriti selles suurusjärgus. See on üks põhjuseid, miks USA dollar on reservvaluuta. Dollar reservvaluutana ei toimiks ilma likviidse ja maksujõulise USA valitsuse paberiteta. Sellesse on pandud meeletu usk. Kui see lööb kõikuma, on lood kehvasti.
    “Kui jääte intressimaksega mõni tund hiljaks, saavad turud sellest üle ja andestavad,” ütles investeerimispanga Evercore Partners juht ­Roger Altman, kes oli varem USA aserahandusminister.  “Kui te hilinete intressimaksega kaks, neli või kuus päeva, siis on lugu teistsugune,” lisas ta.
    Lehman Brothersi lõpupäevade ajal seadsid USA pangad üles nn sõjastaabid, kus hinnati selle investeerimispanga hävimise võimalikku mõju ja valmistati ette strateegiaid, et saada hakkama tagajärgedega.
    Ka nüüd valmistavad pangad ette käitumisplaane USA valitsuse võimalikuks maksujõuetuseks. New York Times kirjutas, et mõni pank kuhjab pangakontoritesse tavapärasest enam sularaha. USA valitsuse on võlakirju on 23 korda rohkem kui Lehman Brothersil.
    Legendaarne investeerimisguru Warren ­Buffett palus poliitikutel mitte kasutada võlalage poliitilisteks vaidlusteks. Morgan Stanley juhatuse esimees James Gorman palus oma töötajatel kontakteeruda kongressi liikmetega ja tuletada neile meelde, millised oleksid USA valitsuse maksujõuetuse tagajärjed.
    “Kui USA valitsus valib esmakordselt ajaloos mitte tasuda arveid, siis on see maksujõuetus,” ütles USA rahandusminister Jacob J. Lew. “Meil ei ole enam valikuid, et vältida maksujõuetust, kui me ei saa piisavalt raha, et tasuda arveid.”
    Kogemata maksujõuetu. Õigupoolest ei oleks USA valitsus esimest korda ajaloos maksujõuetu. USA oli ajutiselt kogemata maksujõuetu 1979. aastal, kui jättis väikese osa võlakirjadest lunastamata. 26. aprilli, 3. mai ja 10. mai lühiajaliste võlakirjade makseid 120 miljoni dollari ulatuses ei lunastatud vastavalt tingimustele.
    Lõpuks küll tasus USA valitsus võlakirjade nominaali, kuid juhtum tõi siiski kaasa Claire G. Bartoni kohtuasja USA vastu teemal, kas USA riigi­kassa peab maksma täiendavat intressi viivituse eest. Riigikassa süüdistas siis tavatult laiapõhjalist väikeinvestorite osalust, USA kongressi võimetust suurendada õigel ajal võla­lage ja tarkvaraprobleemi, mis ei lasknud tšekke ette valmistada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.