Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Petturitega võitlemise sildi all noolib riik tasuta laenu
Riik plaanib petturitega võitlemise sildi all laenata ettevõtjatelt tasuta raha ehk suurendab kaudset maksustamist. Selline sisu on ettepanekul pikendada enammakstud käibemaksu tagastusperioodi 30 päevalt 60-le.
Ettevõtete dokumentide kontroll toimub tavaliselt esimese 3-5 päeva jooksul. Samas tehakse käibemaksu tagastusotsus alles 28.-30. päeval. Kui juba praegu on kahtlus, kas riik mitte ei hoia ettevõtja raha tahtlikult kinni, siis miks peaksin kavandatava plaani suhtes olema heausksem.
Eksitav statistika. Kahjuks riik manipuleerib avalikkusega, õigustades ideed statistikaga, et tagastab ettevõtjatele 90% juhtudel käibemaksu 2-3 päevaga. Selline tagastusaeg saab olla ainult maksuameti ettemaksukontolt ettevõtja kontole raha kandmisel. Enne, kui ettevõtte raha jõuab maksuametis tema ettemaksukontole, ripub see raha “õhus”. Riik ei ole aga avalikustanud maksudeklaratsiooni esitamise ja raha ettemaksukontole kandmise vahele jääva kontrolliperioodi keskmist pikkust, millest antud juhul räägime.
On kolm suurt valdkonda, kus tegutsevaid ettevõtjaid see idee kõige rohkem mõjutab: põhivarasse investeerijad, eksportijad ja põllumehed. Arvutame siinkohal põllumajandussektori võimaliku lisakulu, mis tal selle ettepaneku tõttu tekiks.
Põllumees teeb aasta esimeses pooles kulutusi väetisele, kütusele, külviseemnetele, millelt küsib riigilt iga kuu käibemaksu tagasi. Enne saagi realiseerimist saadav käibemaksutagastus on oluline osa tema rahavoost. Tagastusaja pikenemisel 60 päevani peab põllumees selleks perioodiks leidma lisafinantseerimist. Seega, kui Eesti teraviljakasvatuse külvipind on ca 400 000 ha, keskmine sisendikulu 400 eurot/ha ja intress 6%, jõuaksime tulemusele, et riik laenaks teraviljakasvatajatelt kaheks kuuks tasuta ca 32 miljonit eurot ehk põllumees peaks riigi eest kinni maksma ca 320 000 eurot finantskulusid! Kui lisada ka köögiviljakasvatajate kulud, kujuneks sektori kaudseks maksustamiseks ca 0,5 miljonit eurot.
Venitamiseta kontroll. Käibemaksu tagastustaotlusi tuleb kontrollida, aga see peab toimuma riigipoolse venitamiseta ja võimalikult väikese närvikuluga ettevõtjale. Venitamise ärahoidmiseks oleks ettevõtja suhtes õiglane, kui riik maksab ettevõtjale kogu kontrolliperioodi eest intressi, st alates esimesest päevast, kui tema raha kinni hoitakse. Vähendamaks pingeid maksutagastusel, tuleks võimaldada osaotsuste tegemine. Riik kontrolligu kauem kahtlasi tehinguid, kuid ärgu hoidku kinni probleemideta maksutagastust.