Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Positiivne krediidiregister ei lõpeta maksehäireid
Maksehäired ei teki mitte eelkõige liiga suurte laenude tõttu, vaid muutunud tulude ning aplusest tehtud kulude tõttu. Positiivne krediidiregister aitaks maksehäirete probleemi leevendada, kuid ei lahenda seda.
Siiski annaks positiivse krediidiregistri loomine täiendavaid võimalusi isiku maksevõime hindamisel. Sellise registri käivitamine tehnilisest küljest ei ole kuigi keerukas, keerukam on selle käivitamise õiguslik pool.
Palju vastamata küsimusi. Esiteks tuleb otsustada, kas selline register on kreeditoridele vabatahtlik või kohustuslik. Kui see on kohustuslik, siis kellele? Kas üksnes pankadele või ka tarbijakrediidiettevõtetele? Kas ka kütuse- ja telefonimüüjatele, kes annavad krediiti jne? Tänasel päeval ei ole pankade maksehäirete arv sugugi mitte kõige suurem tegevusaladevahelises arvestuses.
Teiseks tuleb otsustada, kas registris kajastuvate andmete avaldamiseks kreeditoridele on vaja ka laenutaotleja nõusolekut või mitte. Kas kreeditorid võivad teha päringuid minu kohta, kui mul on kehtiv leping, mida ma korrektselt täidan? Kas nad võivad teha päringuid enne kliendile uue pakkumise tegemist või üksnes siis, kui klient taotleb järelmaksu?
Kolmandaks on küsimus sissetulekute kontrollis. Nagu kirjutas Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar (Äripäev 15.10), tuleb luua register, mis sisaldab nii isikute kohustusi kui ka sissetulekuid. Tõepoolest, isiku laenude ja maksegraafikute ülevaade ilma sissetulekute ülevaateta annab vaid pool teadmist, mis uute laenude või krediidikohustuste väljastamiseks vajalik. Praegu on inimeste maksustatavad sissetulekud maksusaladus. Inimeste sissetulekute avalikustamine laenuandjatele toob kaasa äärmiselt suure põhimõttelise muutuse ühiskonnas kehtivates põhimõtetes ja arusaamades.
Küsimusi tekib rohkemgi. Kas inimene peab avalikustama kõik oma tulud või ainult ulatuses, mis on vajalik laenuandjale tõestamiseks, et tal jätkub sissetulekuid selle kohustuse võtmiseks? Viimaks, kui selline register täies mahus tööle panna, kas siis laenuandjal säilib autonoomia otsustada, et ta annab ikkagi laenu, kuigi ei tohiks? Näiteks põhjusel, et vanemad seavad hüpoteegi.
Ükski süsteem pole täiuslik. On olukordi, kus laenuvõtja usk laenu teenindamise võimekusse on suurem, kui andmebaasi sisestatud näitajad lubaksid arvestada, ning alati leidub raha, mis teatud tootluse lootuses on valmis seda riski võtma. Kui süsteem keelab inimesele laenu anda, siis tekib kohe must turg ja sellega kaasnevad uued probleemid.