Kiired lahendused talvekülma vastu ladudes

"Õhksoojuspump on laotingimustes kõige soodsam kütmislahendus. Võib üsna kindlalt väita, et õhksoojuspumbast enam soodsamat võimalust lao kütmiseks ei ole," kinnitas ABC Kliima salongi direktor Priit Pärn. Ta selgitas, et õhksoojuspump kannab välisõhust pumbatud soojuse siseseadme abil otse laoruumile edasi, samal ajal kui ükski teine soojuspumba liik seda ei võimalda.

Maasoojus- või õhk-vesisoojuspumba puhul on soojuseülekandmiseks vaja ehitada eraldi küttejaotus ja ringluspumpade abil see radiaatorite või puhurite kaudu köetavale ruumile edasi kanda. Pärna sõnul muutub kütmine seeläbi kallimaks.

Õhksoojuspumpade arengus on toimunud muutus, mis võimaldab seadmetel hoida varasemast erinevalt ka madalat sisetemperatuuri. Seetõttu sobivad õhksoojuspumbad nüüd ka ladude ja tööstushoonete kütmiseks. Pärna sõnul võib õhksoojuspumbaga küttes arvestada, et umbes sajaruutmeetrise pinna kütmiseks kulub tuhat eurot.

Soojuskiirgurite müügiga tegeleva Airvitamin Grupi juhi Valdur Kausi sõnul tasub kaaluda ka kiirgurite ja õhksoojuspumpade kombineerimist. "Infrapunal töötavaid soojuskiirgureid sobib kasutada, kui laos on paiksed töökohad, kus toimub näiteks kauba pakkimine või varuosade korje vms," selgitas ta.

Kaus lisas, et kohtsoojenduseks mõeldud kiirgurid tuleb paigutada töötajate lähedale, et neist õhkuvat soojust ka tunda oleks. Kiirgurid aitavad ka siis, kui talvekülm tuleb ootamatult ning kütmist või täiendavat võimsust kütmisel vajab laoosa või hoopis töötajate puhkeruumi tüüpi väiksem ruum.

Soojuskiirguri laenutamine on Kausi sõnul mõistlik vaid siis, kui seadet vajatakse paarist päevast paari nädalani. Pikema laenutusperioodi puhul on mõistlikum see endale osta.

Lisaks elektriga töötavatele soojuskiirguritele on võimalik valida n-ö kergesti kohale asetatavatest soojenditest veel gaasipõletid. Nende nõrkuseks võrreldes elektrikiirguriga on ohtlikkus ja maksumus, kuna gaasipõleti vajab gaasiballooni või tsentraalse gaasi puhul süsteemi väljaehitamist. Siiski sobib gaasipõleti hästi kohtadesse, kus puudub elekter või elektrivõimsust pole piisavalt.

"Samas tuleb teada, et gaasiseadmed ei tööta väga madalatel temperatuuridel. Elektriga töötavatel soojuskiirguritel temperatuuriga seotud piiranguid pole," märkis Kaus.

Airvitamini juhi kinnitusel on kehvasti soojustatud või soojustamata lao kütmine sama mõttetu kui välisõhu kütmine. "Kulutad küll palju, aga tulemus on ikka kesine," märkis ta. Kütmata ladude puhul soovitab Kaus ainsa võimalusena soojuskiirguritega kütmist ja seda ka vaid ajal, mil laotöötajatel on tööaeg. Sellist võimaust saab rakendada ainult juhul, kui laos hoitav kaup talub ka kangemaid külmakraade, lisas ta.

"Investeeritakse mõttetult kallitesse kütteliikidesse. Ehitataks katlamaju, veetakse magistraale, liitutakse gaasiga, köetakse elektriga ja ehitatakse välja küttejaotusi, mis maksavad ilma katlamajatagi rohkem kui õhksoojuspumpade investeering kokku," loetles ABC Kliima salongi direktor Priit Pärn võimalikke vigu.

Airvitamin Grupi juht Valdur Kaus lisas, et kiirguritega kütmisel on suurim viga see, kui kiirgur paigutatakse liiga kõrgele. "Infrapunakiirgutite puhul on tehnoloogia selline, et soovituslik kiirgamiskaugus on kaks kuni neli meetrit. Kui panna kiirgur lae alla - nii seitsme-kaheksa meetri kõrgusele -, tunned alles õhtul, et sealt tuleb ka sooja," selgitas ta.

Teine viga on see, et väga suure ruumi kütmiseks kasutatakse vaid paari väikese võimsusega kiirgurit ja ollakse pettunud, kui ruum ei lähe soojaks. "Tasub teada, et kahekilovatine soojuskiirgur annab välja kaks korda sama palju sooja kui sama võimas soojapuhur. Siit tuleb välja ka kiirguri rahaline võit," rääkis Kaus.

Nii Pärn kui Kaus rõhutasid, et ladu kütma asudes tasub esimesena selgeks teha, milliseid temperatuure vajab seal hoitav kaup ning milliseid temperatuure soovitakse laos hoida ajal, mil seal on töölised.

OÜ Tee Kinnisvara juhatuse liikme Meelis Kõrgekivi sõnul kasutatakse neil avatud kahekorruselise ja 6512kuupmeetrise lao kütmiseks vaid nelja kuuekilovatist soojuspumpa. "Lisaks on lao seintele soojuspumpade alla paigutatud ka elektriradiaatorid juhuks, kui pump lahjaks jääb, aga 2012-13 aasta talvise kütteperioodi jooksul neid vaja ei läinud," märkis ta.

Kõrgekivi sõnul kulus möödunud talve kõige külmemal kuul ehk märtsis lao kütmisele soojuspumbaga 3500 kW/h elektrit, samal ajal kui kütteperioodi keskmiseks tulemuseks tuli 2200 kW/h.

ABC Kliima Pärnu salongi juht Mart Lohk lisas võrdluseks, et sama lao kütmisele elektripuhuriga oleks kulunud külmal kuul 8000 kW/h elektrienergiat. Õhksoojuspumba kasutamine toob kuu kohta sisse 600 eurot puhast kasu ehk headel tingimustel tasub investeering õhksoojuspumpadesse ära ühe aastaga.

Kõrgekivi rääkis, et varasemalt oli plaan ladu kütma hakata oma gaasikatlamajaga, aga arvutused näitasid, et see oleks tulnud vähemalt kaks-kolm korda praegusest lahendusest kallim. Kaugkütte puhul oleks hinnavahe veidi väiksem olnud. Algselt oli plaan lao kütmiseks ka arvuliselt rohkem soojuspumpasid panna, kui nüüd on näha, et neljast piisab täiesti, selgitas Kõrgekivi.

Temperatuur laos püsib tema sõnul olenevalt välistemperatuurist 16 ja 18 kraadi vahel. Soojuspumba kasuks otsustamisel tuleb Kõrgekivi sõnul arvestada sellega, et talve jooksul koguneb soojuspumba väliosa alla jäähunnik, mida põhjustab soojuspumba väliosa regulaarne sulatusrežiim.

Autor: Kadrin Karner, Kristi Malmberg