• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hobi. Taevaalune klubi

    Kas kujutate ette, et umbes seitsme päevaga on võimalik saada lenduriks ja teie lennumasin mahub ära sõiduauto pagasiruumi? Eestis tegutsevatesse tiib- ja motovarjuklubidesse on koondunud peamiselt mehed, kes oma motovarjudega just niimoodi lendamas käivad.

    Lennumasina kokkupanemine võtab neil ­aega mõnekümne minuti ringis ja võimaldab taeva all korraga veeta kaks tundi ja enamgi, sõltuvalt kütusepaagi suurusest ja oskusest õhuvoolusid ära kasutada.
    Omapäi ei tasu alustada. Pärnu tiibvarjuklubi vedaja ja ettevõtja Jaanus Luberg on lendamisega tegelenud üle kuue aasta. Tema sõnul ei ole tegemist millegi keerulisega, kui kogu aeg mõttega tegevuse juures olla. “Ma ütlen kohe alguses ära, et igasugune iseõppimine ei ole tervislik,” märgib ta, rääkides ohutusest. Teisalt ei pea Luberg hobi tervisele ohtlikuks. Vigu on tema sõnul loomulikult võimalik teha, kuid halvasti võib vigade tegemine lõppeda siis, kui teed vea madalal kõrgusel ja selle parandamiseks enam aega ei jää. Suuremate kõrguste puhul on lend isegi ohutum.
    Ohutuks kõrguseks loetakse motovarjuga lennates 100 meetrit ja ülespoole, kuid võistlusülesandeid sooritatakse madalamalt. Lisaks põhivarjule kannab iga lendur kaasas tagavaravarju.
    “Mida suurem lennukogemus ja parem analüüsivõime, seda huvitavamaks ja ohutumaks harrastamine läheb,” ütleb Luberg.
    Start jalgadelt või ratastelt. Motovarjuga võib õhku tõusta jalgadelt või ratastelt. Enamik piloote stardib jalgadelt: selga võetud 30–40kilose mootoriga tiibvari joostakse lamavast asendist püsti, misjärel teeb piloot mõne kiirema sammu ja tõuseb mootori abil õhku. Teine võimalus on kasutada ratastel sõiduki ehk traigi abi.
    Jalgadelt õhku tõusmiseks sobib igasugune pinnas – rohune põld, rand või kivine maa. Luberg lisab, et nii startida kui ka maanduda püütakse tavaliselt ikka oma auto lähedalt, et mootorit ja muud varustust vähem tassima peaks. “Ohukohad on puud, elektriliinid ja ehitised, näiteks majakas ­Vana-Pärnus,” loetleb ta.
    Kuigi seadus ei ütle, kus tohib ja kus ei tohi lennata, jälgivad motovarjuga lendajad n-ö head tava, et lennuvälja lähistel ei lennata. “Näiteks Tallinna lennujaama ümbruses on lendamine rangelt keelatud, aga Pärnus, Tartus on vaja lennujaama informeerida, mitu lendurit, kuhu ja kui kõrgel lendab, ja siis võib ka lennujaamale lähemal lennata,” rääkis Luberg.
    Laias laastus käivad tiibvarjumehed lendamas kogu aasta, aga väga suure vihma, tuule või külmaga lendama ei kiputa. Siis ole lihtsalt nii mõnus. “Kui paraplaanitajad lõpetavad, tulevad lohesurfijad välja,” selgitab Luberg kahe hobi jaoks soodsaid ilmastikutingimusi.
    Paraplaani koolitused algavad tavaliselt aprilli lõpus või mais ja koosnevad kolmest etapist. Saue kandis motovarjuga lennata soovijaid koolitava tiibvarjuklubi Propeller juht Ott Maaten ütleb, et esimeses etapis räägitakse läbi teooria ja käiakse instruktoriga tandemlennul. Koolituse teine ja kolmas etapp on individuaalõpe, kus mõne päevaga omandatakse oskus lennumasinaga ümber käia oskus. Koolitus lõpeb iseseisvate lendudega.
    Vaja jõudu. Motovarjuga võivad lennata kõik, kel vanust vähemalt 16 aastat. Ligi viisteist aastat alaga tegelenud Maateni sõnul on see hobi aga vastunäidustatud neile, kelle füüsiline vorm on nõrk. “Tuleb aus olla. Vanematele, tihti ka üle 40 ja 50 aasta vanustele meesterahvastele, kel kõht ees ja kes pole väga sportlike eluviisidega, see ei sobi.” Maaten möönab aga, et kui motivatsioon on kõrge, saab ka n-ö füüsilistest puudujääkidest üle. Hiljem, kui lendu tõusmine juba selge, ei nõua see enam nii suurt füüsilist pingutust kui algaja puhul.
    Koolituse esimene etapp maksab Maateni sõnul 200 euro ringis ning järgnevad 350–400 ­eurot, olenevalt, mitme päeva ja lennuga õpilane vajaliku omandab. Uue motovarju komplekti ehk mootori ja tiibvarju hinnad algavad Maateni sõnul 4500 eurost, millele lisaks tuleb arvestada riietuse, jalanõude ja kiivri kulu.  Koolitusele tulles siiski isikliku varustuse olemasolu oluline ei ole.
     
    Mis on mis
    Motovari ehk motoparaplaan
    Ühendab endas tiibvarju ehk paraplaani ja mootorikomplekti ning on fikseeritud piloodi selga rakmete abil.
     
    Pane tähele
    Motovarjuga lendamisel suur rõhk ohutusel
    Kontrolli enne lendu alati samas järjekorras üle oma lennumasin.Ära kunagi pane oma varju mootori suhtes tuulepoolsele küljele.Ära kunagi lenda hädaohtudesse – veekogude, metsa, majade, elektriliinide kohale, kus mootori seiskumisel võiksid hätta sattuda.Ole alati valmis mootori seiskumiseks ja maandumiseks.Väldi madalas kõrguses allatuult lendamist.Kontrolli kogu aeg küttesüsteemi korrasolekut.Kui leidsid mingi vea, tee see kohe korda.Kanna alati kiivrit.
     
    Tasub teada
    Lennumõnu jagub vähemalt 2 tunniks
    Motovari on ainus lennumasin, mis mahub sõiduauto pagasiruumi.Lennumasina kokkupanek võtab kõigest paarkümmend minutit.Õhus saab püsida kaks tundi või veidi enam.Esimene motovari tõusis lendu Saksamaal 1980. aastate alguses.Tegelemine ei nõua erilist füüsilist vormi ehk lennata võivad kõik, kel vanust 16 ja rohkem.Motovarjuga õpib lendama 5–7 päevaga.
     
    Vaata ka
    www.saaremaatiibvarjuklubi.euSaaremaa tiibvarjuklubi
    www.tiibvari.eeTartu tiibvarjuklubi
    www.tinyurl.com/plbjephJõhvi tiibvarjuklubi
    www.spordiregister.eePärnu tiibvarjuklubi
    www.propeller.eeSaue tiibvarjuklubi
    www.aerosport.eeOÜ Aerosport – tootmine, hooldus ja remont (vene keeles)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Reklaamimüügi TOPi võitja: olime valmis suuremaks kukkumiseks
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Fotod: varju hoidnud ERIALi niiditõmbajad astusid kohtu ette
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.