Rivo Sarapik • 17. november 2013 kell 5:11

5 nippi välisturule murdmiseks

Eksportivad ettevõtted mitte ainult ei kasva kiiremini, vaid on ka tegevuse lõpetamise eest paremini kaitstud kui need, kes ei ekspordi.

„Leidub firmasid, mis kardavad välismaale laieneda. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ekspordisoovi mõjutab nende vähene teadlikkus toetusvõimalustest. Need, keda tõrjuvad eemale paberimajanduse ja omandiga seotud probleemid, ei pruugi teada, et välismaale minekul on neil võimalik saada praktilist äriabi, sealhulgas rahalist toetust,” ütleb Reguse Baltimaade asepresident Ruud Doogen. Regus jagab viit soovitust, kuidas edukalt välisturule minna.

1. Võta atlas välja. Paljud maailma uued eksporditurud on suured ning tuntud linnadest kaugemale vaatamine tasub ära. Vastavalt Cushman & Wakefieldile on India kõige kiiremini kasvavate linnade seas teise ja kolmanda järgu linnad, nagu Ahmedabad, Bhubaneswar, Indore ja Nagpur, samas kui tuntumad linnad, nagu Bangalore võivad olla juba nn küllastunud.

Madalama järgu linnades on tihti suurem talendibaas ning nad pakuvad sageli stiimuleid, nagu riiklik ja piirkondlik toetus ning madalate maksudega ettevõtlustsoonid. Seega, regionaalselt mõtlemine tasub ära ja seda mitte ainult BRIC maades, vaid ka arenenud riikides.

2. Sa pole kunagi üksi. Potentsiaalsetele eksportijatele on saadaval palju ressursse. Organisatsioonid, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, pakuvad teenuseid, sealhulgas kohalike turgude infot ja tutvustusi, turu-uuringuid ning nõuandeid rahaliste toetuste kohta, mis on saadaval konkreetsetes piirkondades ja sektorites.

Muud väärtuslikud info- ja toetuse allikad on kohalikud saatkonnad ja konsulaadid, kaubanduskojad ja kutseühingud. Ärid, mis on juba mõnes riigis aktiivsed, sillutavad tihti sinna teed ka teiste jaoks. 3. Uuri, uuri ja veel kord uuri. Firmade, mis plaanivad laieneda uuele turule, peavad esmajärjekorras uurima järgmist:• kas seal on turgu nende toodetele?• kas tooted suudavad võistelda kohalike firmade ja teiste tarnijate pakutavaga?

Kui mõlema küsimuse vastus on jah, tekib hulk uusi küsimusi, mille kohta rohkem infot otsida. Kuidas siseneda turule (ühisfirma, tütarfirma või kohalikud esindajad)? Kuidas jõuda potentsiaalsete klientideni? Millised on kohalikud maksu- ja litsentsireeglid? Kuidas korraldada müügijärgset teenindust? Millised on intellektuaalse omandi õigused? Kuidas valida asukohta? Milline võiks olla nõuetekohane hoolsus potentsiaalsete partnerite valikul? See nimekiri jätkub.

Küsimuste hulk on hirmutav, aga nendele vastamine vajalik ning see võib vältida hiljem ootamatutele probleemidele raha ja aja raiskamist.

4. Paindlikkus on hädavajalik. Uuel turul alustamisega kaasnevad alati ootamatused, alates bürokraatiast kuni ettearvamatult kiire kasvuni. Ruumide, personali ja muude sarnaste faktorite paindlik korraldamine aitab firmadel vältimatutest ootamatustest mööda pääseda ning vastavalt uutele sündmustele kasvada või kahaneda, ilma et ettevõte oleks seotud pikaajaliste rendilepingute ja üldkuludega või peaks kapitali ette investeerima. Rahvusvahelised firmad, mis on uute turgude avamise veteranid, pooldavad paindlikkuse vajalikkust kindlalt – näiteks Toshiba Europe, TomTom, Google ja Twitter on kasutanud uute kohalike tegevuste alustamisel regulaarselt Reguse paindlikke töökohti.

5. Jälgi oma kombeid. Igal maal on oma etikett – alates sellest, et Egiptuses ei näidata kunagi oma jalataldu, kuni selleni, et paljudes Aasia maades võetakse visiitkaart alati vastu mõlema käega. Reeglid selle kohta, kellega kätt suruda ja kellega mitte, muudavad ärireisid sageli kultuurilise rünnaku õppetundideks.

Käsiraamatud aitavad probleeme vältida, aga parim kohaliku info allikas on kohalikud inimesed. Kui sa pole kindel, siis küsi kelleltki, kas või ärikeskuse vastuvõtusekretärilt või oma kolleegilt. Ja tee seda enne, kui sa oma äsjaleitud äripartnereid solvad.

Hetkel kuum