Tööstus. Raskem aeg nõuab väikelaevaehitajalt enam tööd

“On tõsi, et Euroopa turul on laevade nõudlus kahanenud, ja seda nii suurte kui ka väikeste laevade puhul. Väikelaevatööstuses on olukord siiski mõnevõrra optimistlikum, kuna väikelaevade nõudlus ei ole otseselt seotud kaubavedudega ning erinevalt suurte laevade tootmisest ei ole väikelaevatootmisel sedavõrd suurt survet odavamatesse tootmisregioonidesse kolida,” selgitas Hartikainen.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja sõnul erineb väikeste laevade tootmine suurte tootmisest seetõttu, et väikelaevaehitus vajab mõnevõrra spetsiifilisemat oskustööjõudu kui suurte laevade ehitamine. Eestil on väikelaevade tootmiseks Euroopa ja Lääne-Venemaa turule eelis, kuna sihtturust liiga laugel toimuv tootmine on ebaotstarbekas. Laeva transportimine kliendile kujuneks ääretult kulukaks.

“Põhimõtteliselt on Läänemere ruumis kaks riiki, kuhu väikelaevaehitus kipub koonduma – üks on Poola, kus on hea toota masstoodangule orienteeritud ettevõtetel, ja teine on Eesti, mis on spetsialiseerunud väikeseeriatele ja erilahendustena valmivatele väikelaevadele. Ja on üks riik, kus nõudlus väikelaevade järele on kasvav – Venemaa.”

Meie tootjad on saavutanud lääneliku maine. Eesti väikelaevaehitust iseloomustab Hartikaineni sõnul varasemast rohkem omamaiseid väikelaeva­brände, mis näitab selgelt sektori liikumist väärtusahelas ülespoole.

“Praegused trendid ja käimasolevad projektid,  nagu näiteks väikelaevade katsebasseini jt arendusvõimaluste loomine TTÜ Kuressaare kolledži juurde, tihenevad rahvusvahelised koostööprojektid, aktiivne ühine osalemine ühiste sihtturgude väikelaevamessidel, lubavad arvata, et lähema kümne aasta jooksul tunneb Eesti väikelaevaehitus järjest vähem vajadust välismaiste arendus- ja inseneriteenuste järele, mis omakorda viib sektori kõrgemale kasumlikkusele,” selgitas ta optimistlikult.

Mess aitas välissuhteid arendada. Eesti väikelaevaehituse peamise nõrkuse, aga samas ka tugevusena toob Hartikainen välja väikese mastaabi. See võimaldab ühteaegu olla paindlik, kuid piirab teatud võimaluste, nagu näiteks kapitali ja erialaekspertide kättesaadavust, rääkis ta.

“Samas, kui veel viis aastat tagasi võis Eesti väikelaevaehituse peamiseks nõrkuseks pidada kahtlase väärtusega idaeuroopalikku mainet, siis seda probleemi meil enam ei ole.” Tema sõnul läks Eesti ettevõtjatel oktoobri lõpust novembri alguseni toimunud Hansebooti väikelaevamessil, kus Eesti oli sel aastal messi partnerriik, nii hästi, et pea kõik esindatud ettevõtted sõlmisid müügitehinguid juba esimese messinädala jooksul.

“See pole viimaste aastate turutingimustes just tavapärane messipraktika – ostuprotsessid on pikenenud, kliendid mõtlevad ja valivad kaua,” tõdes Hartikainen.

Saaremaal jahtide ja kaatrite tootmisega tegeleva ASi Saare Paat tegevjuht Peeter Sääsk ütles, et vaatab sektori käekäigule pisut pessimistlikult.

“Kindel on see, et väikelaevaehitus ja kogu turg ei ole veel majanduslanguse faasist väljunud,” märkis ta ja lisas, et kui mujal majanduses räägitakse, et kriis on läbi ja kohe läheb paremaks, siis väikelaevaehituse kohta ta sama arvata ei julgeks.

Samas rääkis Sääsk, et 2012. ja 2013. aasta olid stabiilsemad kui sellele eelnenud aastad ja tundub, et Eesti tootjad on lähiturgudel toimunud langusest isegi natukene võitnud.

“Mingil määral on tööd isegi juurde tulnud, kui võrrelda Soome ja Rootsiga,” ütles ta. Eesti väikelaevaehitajate eelis võrreldes lähiriikidega on Sääse sõnul ettevõtete paindlikkus ja madalamad tööjõukulud, mis lubavad siinsetel ettevõtetel suurema tõenäosusega ka rasketel aegadel ellu jääda.

Tööd ja vaeva senisest enam. Saare Paadi juht märkis, et nende ettevõte kaotas kriisiga umbes 70% käibest. 2008. aastal üle elatud pikaajalise partneri pankroti järel on jõutud nii kaugele, et praegu ollakse tagasi 2007. aasta tasemel, mis oli ettevõtte jaoks viimane n-ö ilus aasta. Teisalt on ettevõttel praegu tööd piisavalt ja perspektiiv lubav, võttis Sääsk jutu kokku.

Pärnu lähedal Uulu külas jahte tootva Polar Ship­yardi tegevjuht Vaido Absalon ütles, et firmal läheb hästi, aga tööd tuleb varasemast rohkem teha ja vaeva näha uute turgude leidmisega.

“Võib-olla oli kehvem 2012. aasta, kui majanduskriis jõudis ka Saksamaale ja Rootsi. Siis andis natuke tunda,” rääkis ta ja lisas, et Norra ja Rootsi laevaehituses on kriis praegu selgelt näha. Polar Shipyardi praeguste turgude hulka kuuluvad Saksamaa, Taani, Norra ja Inglismaa ning uusi turge otsitakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Absalon, kelle alluvuses töötab Polar Shipyardis 14 inimest, viitab tööjõuprobleemidele. “TTÜ Kuressaare kolledž teeb küll tänuväärset tööd, aga sellele erialale on  töötajaid raske leida,” märkis Absalon. Ta lisas, et palju peab töötajatele ettevõttes ise selgeks õpetama. Ka praegu otsib ettevõte häid töötajaid juurde.

Eesti tootja pürib Euroopa tippu. Meresüstasid ja kajakke tootva OÜ Tahe Kayaks ühe omaniku Janek Pohla sõnul prognoosivad nemad tulevaks aastaks 25%st käibe kasvu ning selle aasta käibeks konsolideeritult 8,5 miljonit eurot. Kuigi Pohla tõdes, et 2012. aasta tulemustega – 4,2 miljonit eurot käivet – võib jääda rahule, tuli selle saavutamiseks teha rasket tööd.

“Meie edu seisneb selles, et oleme investeerinud aastaid tootearendusse ja oma kaubamärkide turundamisse. Müüme umbes 95% toodangust oma kaubamärkide all. Oleme järjepidevalt ja sihipäraselt tegutsenud kindlaks määratud sihtturgudel,” selgitas Pohla ning lisas, et vaatamata lühiajalisele ebaedule ja tagasilöökidele mõnel sihtturul, on nad ikkagi jonnakalt oma strateegiale kindlaks jäänud. Praegu müüb ettevõte oma toodangut 35 riigis ning kolme aasta jooksul plaanitakse saada Euroopas turuliidriks.

Ka kolme tootmisüksusega (kaks neist Eestis, üks Prantsusmaal) Tahe Kayaksi juht jõuab tööjõuküsimuse juurde. “Ettevõttes töötab kokku umbes 90 inimest ja peamine probleem on tööjõupuudus Eestis. Sellise tööjõu puudus, kes üldse sooviks, et tööandja motiveerib neid efektiivselt töötama ja kes oleks nõus end pikaajaliselt ettevõttega siduma,” rääkis ta.

Pohla sõnul jääb inimtööjõu osakaal vähemalt lähitulevikus väikelaevaehituses oluliseks. Tootmist oleks Eestis keeruline laiendada, tõdes ta.

 

Väikelaevaehituse mess Saksamaal

Hanseboot – 26. oktoobrist 3. novembrini toimunud Euroopa ja Läänemere üks suuremaid paadimesse. Mess toimus juba 54. korda. Hansebooti partnermaa oli seekord Eesti. Eestist osales messil 17 ettevõtet.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ühisstendil osales 17 Eesti paadiehitusfirmat.Messil osalevad ka SA Saaremaa Turism ja MTÜ Lääne-Eesti Turism. Eesti ühisstendi korraldamist rahastab Euroopa regionaalarengu fond.55. Hanseboot toimub 2014. aastal 25. oktoobrist 2. novembrini.www.hanseboot.de. 

 

Euroopas loodetakse peatset tõusu

Robert Marx, Euroopa väikelaevaehitajate ühenduse European Boating Industry (EBI) president Tuleb tõdeda, et hiljutine majanduslangus räsis tõsiselt Euroopa väikelaevaehitust – tootmine vähenes sõltuvalt riigist 40–60%, kaotati 46 000 töökohta ning 3–4,5 miljardit eurot käibest.Samas tundub, et nüüd on põhjast läbi käidud ja 2014. aastal on oodata väikelaevaehituse tõusu juba üle Euroopa. EBI president tõi välja mitu kitsaskohta, mis vajavad lahendamist. Kui paatide kohta kehtestatakse nõuded Euroopa Liidu tasandil, siis nende kasutamise reeglid, näiteks väikelaeva juhiloa saamine, on riigiti erinev. Saksamaal on selleks vaja läbida ligi 500 küsimuse hulgast valitud test, milles ei ole isegi valik­vastuseid.