Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Just sellist Eesti tööstust me olemegi tahtnud
Täna juba 21. aastat järjest ilmuva Äripäeva Eesti edukamate ettevõtete edetabeli kohta võib öelda, et just sellisest Eesti ärimaastikust oleme unistanud. Eesti edukate ettevõtete pingerivis domineerivad tööstusettevõtted. Vahendusega tegelevast riigist on viimasel kolmel aastal saanud tööstusriik.
See muutus on toimunud majandusmulli lõhkemise järel. Kui Eesti viimast majandusbuumi tõukasid tagant odav laenuraha ja kiiresti kasvanud kinnisvarasektor, siis nüüd on kasvu (küll aeglase) veduriks tööstussektor. Tänavuses edetabelis on esile kerkinud just toiduainetööstus ja see on mitmes mõttes positiivne. Sealsetest arengutest on kindlasti eeskuju võtta teistelgi tööstusharudel.
Vastandamist pole vaja. Viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et Eesti edu võti on eksport ning et me peaksime eksportijaid nende äris eriliselt toetama ja soosima. Selle mantra varjus on aga kippunud ära ununema siseturul tegutsevad ettevõtjad. Tegelikult ei ole õige vastandada eksportijaid ja siseturust sõltuvaid ettevõtjaid, sest mõlemad on meile olulised. Toiduainetööstus on just selline valdkond, kus taolist vastandumist ei toimu. Selles valdkonnas tegutsejatele on oluline nii sise- kui ka välisturg. Toidutööstuse hea käekäik ei sõltu ainult sellest, kui palju õnnestub kaupa piiri taha saata, vaid tööstustel on oluline tegeleda koduturuga.
Toidutööstuste puhul pole ka suurt ohtu, et näiteks tööjõukulude kasvades see tööstusharu Eestist ära koliks ehk töökohad kuhugi mujale viidaks. Tehaste ümberkolimise asemel peavad toidutöösturid otsima iga päev võimalusi, kuidas tootmine efektiivsemaks muuta ning pakutava kauba eest kliendilt kõrgemat hinda küsida. Seetõttu on toidutööstus muutunud Eesti üheks innovatiivsemaks tööstusharuks, kuigi tavatarbija ei pruugi seda poes käies tähele panna.
Selle sektori investeerimisaktiivsus on kohati olnud sunduslik, näiteks enne Euroopa Liiduga liitumist pidid tööstused tegema suuri investeeringuid, et tootmine euronõuetega vastavusse viia. Toona töösturite endi poolt palju kriitikat pälvinud nõudmiste tulemusena on meie tööstused aga märgatavalt nüüdisaegsemad kui nii mõnegi vana liikmesriigi tootmisüksused. See on tõenäoliselt ka üks põhjuseid, miks on ettevõtted olnud eksporditurgudel edukad.
Selle sektori edukate tulemuste üle on põhjust rõõmustada ka seetõttu, et toidutööstused on tihedalt seotud mitme teise ärivaldkonnaga. Näiteks põllumajanduse, kaubanduse, transpordiga, lisaks veel teadusasutused, millega on erinevad toidutootjad teinud head koostööd.
Vastuvoolu liikumine. Eesti toidutööstuste areng on toimunud vastuvoolu Eesti välispoliitiliste prioriteetidega. Pärast 1990ndate lõpu Vene finantskriisi võeti suund Euroopa Liidu turule. See oli toona sundkäik, mis tegelikult aitas sektori kiiresti mõõnast üle. Sel sajandil on aga mindud tagasi Vene turule, kuigi pärast 2007. aasta pronksiööd on Eesti valitsus üritanud idaturu olulisust pisendada. Tallinna kilud, Tere hapukoor, Võru juust või Vana Tallinn on aidanud Eestit Venemaal rohkem tutvustada kui EASi skandaalsed matrjoškad.
Selles ei olegi midagi imelikku, et toidutööstus täna ilmuvas Äripäeva Eesti edukate edetabelis esile tõuseb. Oli ka aeg.