Kinnisvara. Maamaju eelistatakse pigem suvekodu kui püsielukohana

“Vana maamaja ostjate otsuse taga on kas rahaline surve odava elamispinna soetamiseks või on see tõsine hobiprojekt, mis soetatakse alguses suvemajaks, kus käiakse nädalavahetuseti kõpitsemas, jupp-jupi haaval,” rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

“Maamaja kõpitsejad on enamasti isetegijad, boheemlaslikumad kunsti- ja kultuuriinimesed. Kes linna eramu ostab, ei taha restaureerida ja ise teha. Maamajad ja linnaeramud on erinevad tooted erinevale sihtgrupile. Üks ühele, teine teisele. Tundlik rahakott on märksõna.”

Soomani sõnul on linnaeramu ostmine, millega käivad kaasas standardselt oma murulapp, sotsiaalne foon naabruskonnas, massidele arusaadavam, kuid see eeldab suuremat maksevõimet.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas lausus, et vanemaid maamaju soetatakse nii suhtelise odavuse, miljöö ja loodussõbralikkuse tõttu, kui ka lihtsalt sellepärast, et pere elustiiliga sobib just maamaja.

Noorte perede võimalus ja risk. Paljud odava maamaja soetajad on noored pered.  “Linnast välja, majanduslikult mahajäänud piirkonda jääva pool­elamiskõlbliku eramaja ostmine, et seal elada ja vastavalt võimalustele seda putitada, on 3–4-lapselisele perele rahalise surve tõttu ainus võimalus endale piisava suurusega kodu soetamiseks,” rääkis Messimas. “Ühele inimesele veel 23–30ruutmeetrise kööktoa leiad, kuid paljuliikmelisele perele see ei sobi. Ka 3toaline korter ei ole suurele perekonnale lahendus. Odavam on maja osta ning oma visiooni järk-järgult ellu viima hakata.”

Maamaja soetamisel võtavad pangad arvesse nii laenu tagasimaksmise võimekust kui ka pere tulevasi võimalikke elamiskulusid.

“Kui maamaja valitakse uueks koduks peamiselt odavuse tõttu, võivad tegelikult pere elamiskulud transpordiprobleemide, remondivajaduse ja maja soojapidavaks muutmise, puuduvate kommunikatsioonide jms tõttu kujuneda ootamatult suureks, nii et elamine sellises majas ei osutu pikka aega võimalikuks,” selgitas Messimas.

Vajalikud kuldsed käed. Soomani sõnul on inimesed visad ning järjepidevalt nokitsedes teinud väsinud majast väga ilusa kompleksi. “Sel juhul peavad kindlasti olema kuldsed käed, tuleb olla loominguline ja kasutada ära vanu materjale. Kui tellid kõik sisse, sealhulgas ka töö, on renoveerimine väga kallis,” lisas ta.

Soomani sõnul ei kipu vanemad inimesed oma võimeid üle hindama, erinevalt noortest, kes suure hurraaga peale lendavad. “Vanemad inimesed vaatavad tund aega maja ja ütlevad siis, et ei ole võimelised seda üles putitama. Nad leiavad mugavama alternatiivi, pigem kolivad kuskile linna, mille hinnatase on odavam.”

Kui tekib vajadus maamaja müüa, sõltub hind pigem maja asukohast kui seisukorrast.

“Kui ostad linna vara, on selle väärtus arusaadav. Mida odavamas piirkonnas see maja on, seda vähem sisse investeeritud raha tagasi saad,” tõdes Sooman. “Lihtsustatult paneb piirkonna koefitsient asjad paika. Mida kaugemal suurtest linnadest maja asub, seda vähem saab sinna investeeritud raha tagasi.”

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitab, et laenu andmisel ei pea pank hoone asukohta selle seisukorrast olulisemaks. “Pank jälgib laene väljastades seda, mis seisukorras on ostetav vara, milliseid investeeringuid see vajab ning samuti on olulised asukoht ja likviidsus,” selgitas Siilivask. “Pank kindlasti ei vaata asukohta rohkem kui maja seisukorda. Oluline on ikka tervik ning laenu andmise juures moodustavad terviku konkreetne klient ja vara, mida klient soetada soovib.”

Emotsionaalsus versus ratsionaalsus. Soomani sõnul on majade soetamisel kõige olulisem maksevõime, kuid väga oluline argument on ka emotsioon. “Kui tüüpkortereid soetataks vahel puhtalt kalkulatsiooni alusel, siis majades on isikupära ja emotsiooni palju rohkem,” märkis ta.

Siilivask ütles, et pank kutsub kindlasti kliente üles ratsionaalsusele. “Maakodu eeldab peres vähemalt ühe või ka mitme auto olemasolu, samuti tuleb arvestada suurema kuluga kütusele ning maja remondiga seotud kuludega,” loetles Siilivask kohti, kuhu raha kuluma hakkab.

Maamaja teiseks koduks. “Mida rohkem inimesed majanduslikult kindlustatud on, seda rohkem soovitakse suvekodu aja maha võtmiseks soetada. Sellisel juhul eelistatakse aga siiski linnale küllaltki lähedal, kuni 100 kilomeetri kaugusel asuvaid hooneid,” rääkis Sooman.

Ka Siilivask lausus, et maamaju soetatakse endale pigem teiseks koduks, noor praegu maale reeglina ei koli.

“Kui maamaja ostetakse, siis ongi ostu otsuse aluseks see, et soovitakse linnakorteri kõrvale maakodu,” sõnas Siilivask.

Maamajadega seotud tehingute osa kinnisvaraturul on väike. “Pakkumiste arv ei kajasta tegelikku tehingute struktuuri – maamajade tehingud on siiski tugevas vähemuses, ehkki pakkumisi on,” ütles Sooman.

Noor pere vahetas linnakodu maa vastu

Kolmelapseline Rooside pere kolis kevade lõpus Rapla linnast 18 km kaugusele maamajja ning hoolimata vana maja remondivajadusest ning suurenenud autosõltuvusest on pere oma otsusega rahul.Pereema Sille Roos peab maja suurimateks voorusteks vaikust ja seda, et lastel on ruumi mängida.

Miks kolisite maamajja? Meil oli valida, kas elada väikelinna kolmetoalises korteris oma kolme lapsega või linnast 18 km ­eemal maal suures majas, suure aia ja kõrvalhoonetega. Soovime lastega majas elada, aga linna me maja ei jaksaks osta.Lastel on siin väga mõnus kasvada, meile meeldib ahjuküte ja väga oluline on ka tervislik elukeskkond. Väga naudime siinset vaikust. Küttepuud on meil omast käest, seega on siin sellevõrra ka odavam elada, korteris on küte suur raharöövel.

Mis olid linnast maale kolimise plussid ja miinused? Miinuseks on see, et igal sammul sõltume autost, kütusekulud on suuremad kui varem. Plussiks vaikus, värske õhk, mängumaa lastele.

Kuidas see otsus on teie elu muutnud? Suurim muutus on lihtsalt oma kodu olemasolu. Maja renoveerimine on võtnud väga suure aja, liigume vähem, oleme rohkem kodus, laste jaoks on palju vähem aega, lapsed on palju iseseisvamad.

Kui kerge oli ostuks pangast laenu saada? Sissemakset me teha ei tahtnud, kuna maja renoveerimine võtab palju raha, otsustasime kasutada lisatagatist. Laenu ei olnud kerge saada, pidasime läbirääkimisi kahe pangaga, ühest öeldi meile ära, teises pidime end tõestama: kas otsus on ikka läbi mõeldud, kas meil on piisavalt oskusi ja tahet maja renoveerida.Me ei saanud kohe renoveerimiseks raha, pidime kõigepealt oma rahaga majja vee panema, kogusmiskaevu paigaldama, maja fassaadi korrastama ja soojustuse paigaldama.Renoveerimisraha eest on nüüd valmimas vannituba, paigaldamist ootab katus ja väljaehitamist vajab teine korrus.

Mida pank majast arvas? Pank ei olnud majast vaimustuses, siin ei ole ühtegi poodi, isegi bussipeatust pole, kaugus lähimast linnast on 18 km, koole ega lasteaedu läheduses pole. Samas maja ise on suur, alumine korrus on 120 ruutmeetrit, suvekoduks liiga suur, kui peaks tekkima vajadus see kunagi maha müüa.

Mida enda jaoks sobiva maja otsimisel vajalikuks pidasite? Meile oli oluline, et maja ei asuks üle 20 km kaugusel linnast, kus mu abikaasa töötab ja ema elab, et oleks puurkaev, määrav oli hind.Maja seisukorra juures oli oluline, et põhitalad ei oleks mädad ja et palk oleks korralik, kangutasime isegi voodrilauad pealt ära, et palgi seisukorda hinnata. Enne ostu käisime kohal korstnapühkijaga, kes hindas küttekollete seisukorda, ja ehitajaga, kes vaatas üle põhikonstruktsioonid.

Milliseid investeeringuid maja vajab ja kas suudate nendega hakkama saada? Maja oli ostu­hetkel poolenisti elamiskõlbmatu, katus sadas läbi, vett majas polnud, on kuivkäimla, neid pean suurimateks investeerimist vajavateks asjadeks. Meil oli sääste ja võtsime ka renoveerimiseks veidi lisalaenu, seega me saame hakkama.

Peep Sooman Pindi Kinnisvarast ütles, et maamaja kõpitsedes peavad kuldsed käed olema ja kui lisaks materjalidele ka ehitus sisse osta, läheb see väga kalliks maksma… Meile rääkis sama juttu panga esindaja, laenunõustaja. Renoveerimine võtab keskmiselt sama suure summa, kui maja maksab, seega topelt juurde, seda juhul, kui kõik remonditööd teeb palgatud ehitaja. Meie oleme praegu kõik ise teinud, palgatud oli vaid kopa­mees.Näiteks katuse puhul oli tööraha pool kogu summast, seega paigaldame ka katuse sõprade ja sugulaste abiga.

 

Mis mõjutab maamaja hinda

Asukoht: kaugus asulatest/linnadest ning veekogudestKrunt: suurus, heakord ja kaugus naabritestHoonestus: suurus ja seisukordKommnikatsioonid: elektri ja kaevu olemasolu

Mis mõjutab maamaja ostuks laenu andmist

Majal/kinnistu võimalikult püsiv turuväärtus.Laenutaotleja piisav ja püsiv maksevõime.Maja seisukord, juurdepääsuteede olemasolu.Kinnistu kaugus töökohast, koolidest, lasteaedadest jm perele olulistest paikadest.Maja edasised halduskulud.

 

Privaatset keskkonda eelistatakse aina rohkem

Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli õppejõudInimese ruumilist käitumist suunab enim elukaar, mille igas etapis väärtustatakse erinevat: suminat, lastele sobivat keskkonda, eluaseme hinda ja elukeskkonda. Inimeste puhkeajamobiilsus on üha suurem, viidates selle, mis juhtub, kui jõukus ja vanus kasvab.Eestis, aga ka USAs ja mujal, kahanevad tihedad linnalised alad/asulad ja kasvavad hea elukeskkonnaga enam privaatsust pakkuvad kohad. Kui noored eelistavad linnades elada, siis pereealised lähevad maale, kus on lastel parem elukeskkond.Inimene ei lähtu oma valikutes üksnes ratsionaalsusest. Enamik majandusteooriad, mille alusel meie majandusjuhte ja pankureid koolitatakse, on valed, sest majandus ei toimi punktis, vaid ruumis. Sageli käitub inimene lihtsalt selle järgi, mis meeldib või mis on moes.Kui Eesti inimesed paigutada Harjumaale (Singapuri tihedusega mahuks ca 20 miljonit), tekivad kindlasti omaette uued ruumid. Lisaks tuleks tohutult investeerida hoonetesse ja taristusse. Saame kaasa ummikud, täiendava ajakulu transpordis, kinnisvara kalliduse, stressi, kuritegevuse jt ülekontsentratsiooni probleemid. Et ääremaa ei sure kohe välja, siis tuleb lahendada probleeme ka seal.