Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas. Norras näkkas hästi
Investor Toomas ostis novembris esimest korda Norra lõhekasvataja Leroy Seafoodi aktsiaid. Kuna ostetud sai vaid osa plaanitud kogumahust, tegigi meele veidi mõruks see, et kogus nii väikseks jäi, kuna kalakasvataja aktsia on europõhiselt ostuhetkest 5,6% tõusnud. See on Toomase esimene tehing Norra aktsiaturul, mis toob ka portfelli uue valuuta riski – Norra krooni oma.
Idee kalakasvataja aktsiat osta tuli sellest, et oodatakse lõhe hinna tõusu ning kalakasvatajate aktsiad on suhtarvudelt väga odavad. Lõhe pakkumise suurenemine tõi 2012. aastal kaasa madalad hinnad, mis suurendas lõhe nõudlust peamistel turgudel. 2013.–2015. aasta väljavaade on Handelsbankeni analüütikute prognoosi järgi julgustav, kus arenevatel turgudel on tugev nõudlus, kuid kuna peamistes tootmispiirkondades on tootmisvõimsus piiratud, on oodata pakkumise vähest kasvu. Samuti võib oodata sektoris ülevõtmisi.
Ostumomendil oli Leroy Seafoodsi aktsia P/E 8,4 ja dividenditootlus 4,1. Õigustatud küsimus on, miks valiti just Leroy, mitte aga näiteks Grieg Seafood või Marine Harvest. Marine Harvest on aga palju suurem ettevõte, kes on pigem ülevõtja. Lisaks on aktsia P/E suhtarvu alusel topelt kallim ning dividenditootlus on väiksem. Ka Grieg Seafood on kallim (P/E 13,4) ning see ettevõte ei olnud võimeline sel aastal välja kuulutatud dividendimakset tegema. Toomasele meeldivad dividendid ja kui nägemus on sektoripõhine, eelistab ta valida midagi, mis on soodsalt hinnatud. Iseasi on, kui tegemist on mingil moel väga tugeva eelisega kompaniiga, näiteks patendid, väga tugev kaubamärk või mõni muu konkurentsieelis, mida Marine Harvestil ei tundu olevat.
Esimese jupi – 200 Leroy aktsiat – ostis Toomas hinnaga 170 Norra krooni tükk. Tehingu tasu oli 116,36 Norra krooni.
November kokkuvõetuna. Novembris tehnoloogiafirmad suurendasid portfelli väärtust, vasekaevandajad vedasid seda jõuliselt väiksemaks ning ülejäänud aktsiad ei suutnud suurt midagi korda saata. Väga rõõmustav on Microsofti ja Apple’i aktsia tõus, mis kerkisid dollarites kuu ajaga vastavalt 7,7% ja 6,4%. Microsoft tõusis isegi tänu aktsia hinna tõusule suuruselt teiseks aktsiapositsiooniks. Vasekaevandajate aktsiad langesid vase nõrga hinna tõttu. Southern Copperi aktsia kukkus kuu ajaga 10,2% ja Poola KGHMi oma 4,9%. Southern Copper on jätkuvalt kasumlik positsioon ning investeeringu algusajal maksis ettevõte väga korralikult dividende. Poola vasekaevandajaga on läinud halvemini, see positsioon on ligi 30% miinuses.
Balti aktsiapositsioonid kaotasid novembris veidi raha. See tekitab küsimuse, kui põhjendatud on nende omamine, kui need börsil tõusma ei hakka. Apranga kasvutempo ei ole teab mis kiire, Tallinki konkurentsisituatsioon võib olla muutunud ning kindlasti kasvavad kulud seoses väävlidirektiiviga. Olympic küll laieneb – ettevõtte lugu meile meeldib, kuid ka aktsia võiks seda mingil moel kajastada.
Briti luksuskaupade tootja Burberry aktsia peale tuleb mõelda, sest see on suhtarvude poolest kallilt hinnatud ja sektori väljavaade ei pruugi enam nii hea olla. Taani Saxo Bank on luksuskaupade tootjad suisa välja käinud 2014. aasta ühe lühikseks müügi ideena. Tuleb vaadata, mis on selle investeerimisidee argumendid, võib-olla tuleb nõustuda.
Käes on aeg, mil pangad teevad 2014. aasta investeerimissoovitusi ning ka ajakirjades võib kohata sellest lugusid.
Novembris oli portfelli tootlus 0,2%. Toomase porttfell kasvas 204 073 eurole. Aktsia osakaal oli 60,8%, ülejäänu oli rahas. Värskeima seisu alusel (2. detsember) on portfell 1,5% kaugusel rekordist.
Üldine vaade on selline, et kui Euroopas midagi väga hullu ei juhtu, võiks tuleva aasta väljavaade olla pigem optimistlik, mistõttu on kavas aktsiate osatähtsust portfellis suurendada.