Logistika. Lõppev aasta tõi seadusemuudatusi ja karmima kontrolli

Kõige tulisema debati kutsus esile riigieelarve eelnõu, mille ühe osana taheti muuta käibemaksuseadust. Selle järgi oleks saanud ettevõttele autot ostes, liisides või rentides maha arvata vaid pool senisest käibemaksust ning ühe sõiduki pealt ei oleks saanud käibemaksu tagasi rohkem kui 2000 ­eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et ettevõtluseks mõeldud sõiduautosid kasutatakse palju ka lihtsalt erasõitude jaoks. Kuna aga valitsuse maksu­kava tuli avalikkusele üllatusena ja leidis huvigruppide tugeva vastuseisu, siis otsustas riigikogu rahanduskomisjon selle ettepaneku tagasi lükata.

Samas hakkas tänavu kehtima rida teisi seadusi, nõudeid ja eeskirju.

Venemaa nõuab TIR-garantiile lisatagatist. Et maksulaekumine ikka kindlam oleks, hakkas Vene­maa rakendama tollieskorti, käendust, panga­garantiid, varalist panti, ettemaksu. TIR-garantii lisa­tagatist vormistatakse Sillamäe ooteplatsil, ­Luhamaal ja Koidulas.

Veoauto- ja bussijuhid peavad juhiluba vahetama iga viie aasta järel. C- ja D-kategooria sõiduki juhtimisõigust kinnitav dokument kehtib kümne aasta asemel viis aastat, veel peavad kutselised sõidukijuhid läbima täiendkoolituse. Juhiloa vahetus maksab 25,56 eurot.

Tuletorni- ja navigatsioonitasu muutus veeteetasuks. Juulist kehtima hakanud veeteetasu peamise uuendusena tehakse soodustusi korduv­külastavatele laevadele, mis vabastatakse pärast teatud arvu külastusi veeteetasust. Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril ­20 000 eurot, merematkelaeval 10 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot.

Väikelaeva juhi loa taotlemisel uued nõuded. Kõige tähtsam muudatus puudutab põhjalikumat raadioside koolitust ja teoreetilise väljaõppe tunnimahtu, mis peab nüüd olema vähemalt 60 akadeemilist tundi. Praktilise vee peal toimuva õppe kohta lisandus nõue, et see peab kestma vähemalt 10 akadeemilist tundi.

Maksikirja mõõtmed vähenesid. 1. märtsist ei saa suuri asju enam kirjana saata. Praegu juhtub liiga sageli, et kirjana saadetud läkitus ei mahu postkasti, selgitas Eesti Post.

Soome tellija peab vedaja tausta kontrollima. Soome seaduse järgi peab tasulisi vedusid tegeval ettevõtjal olema tegevusluba. Tegevusloaga ette­võtte sõidukil on oranži raamiga numbrimärk, teistel sõidukitel musta raamiga numbrimärk. Alltöövõtt ei ole lubatud musta raamiga numbrimärgiga sõidukiga. Ka kolimisvedudeks on vajalik tegevusluba, samuti tasulisteks vedudeks kasutatavatel traktoritel.

Uuest aastast on veokid kallimad. 1. jaanuarist hakkavad veoautodele kehtima Euroopa Liidu uued, Euro6 nõuetele vastavad saastenormid. Rangemate normide alusel ehitatud mootorite tõttu on uued veoautod senistest, Euro5 nõuetele vastavatest veokitest veidi kallimad. Seetõttu on paljud ettevõtted investeerinud uude tehnikasse juba tänavu, nagu näitavad müügitulemused.

Remont piiripunktis ja raudtee veojaamades

Pärast 2,5 aastat kestnud ettevalmistusi algab Narva-Ivan­gorodi piiripunkti uuendamine. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.Suurprojekt läheb maksma 8,2 miljonit eurot. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ja siht on kõik aasta lõpuks valmis saada.

Eesti Raudtee remondib veoalajaamu. Eesti Raudtee ehitab Järvele ja Keilasse uued veoalajaamad. Selleks sõlmiti kokkulepe Tšehhi ettevõttega Elektrizace železnic Praha a.s.“Eesti mõistes on tegemist väga mahuka ja spetsiifilise projekteerimis-ehitustööga,” kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse liige Arvo Smiltinš.Lepingu järgi läheb ehitus maksma 5,3 miljonit eurot. Remontija peab korrastatud veoalajaamad Eesti Raudteele üle andma hiljemalt järgmise aasta sügisel.

 

Maanteede must kroonika

Majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi tänavuse esimese poolaasta statistika veofirmade rikkumiste kohta:26 korral ületati auto või autorongi lubatud täismassi üle 20 protsendi.27 korral peteti sõidumeeriku salvestuslehtede või digiandmetega.9 korral kasutati teise isiku juhi­kaarti digitaalses sõidumeerikus.6 korral oli teel eriti ohtliku tehnilise veaga sõiduk.6 korral peatati ilma kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduk.6 korral osutati tasulise autoveo teenust ilma tegevusloata.53 veoettevõttele on tänavu rikkumiste eest saatnud märgukirja majandusministeeriumi auto­kaubaveo komisjon.

 

Mida kunde otsib?

Eelistatud ladu/tootmishoone on tavaliselt 300–700 m² või 1000–1500 m² suurune.Üle 2000 m² suuruse pinna soovid on pigem erandlikud.

Lao- ja tootmispindade üürihinnad:TallinnasUued 3,2–5 eurot m².Vanad 1–3 eurot m².

TartusAmortiseerunud, kütteta laoruumid 1,5–2 eurot m².Väga heas seisus uuemad hooned kuni 5 eurot m².

 

Lisandub ladusid

Logistika Pluss laieneb järgmise aasta alguses uutele pindadele Jõelähtme vallas, kui avab Irus uue logistikakeskuse. Keskuse brutopindala on 24 000 m2. Peale laopindade tulevad hoonesse ka tootmispind ja abiruumid. Ehitab Merko Ehitus Eesti. Lepingu maksumus jääb vahemikku 7–8 miljonit eurot, sellele lisandub käibemaks. Tööde valmimine on kavandatud 2014. aasta esimesse kvartalisse.Smarten Logistics alustas märtsis tööd Jüri tehnopargis täiendavalt üüritud 3000ruutmeetrisel laopinnal. Nüüd tegutseb Smarten Logistics ligi 35 600ruutmeetrisel laopinnal. Sellest 22 200 ruutmeetrit asub Assakul, 10 400 m2 Tänassilmal ja 3000 ruutmeetrit Kõrtsi teel. Lisaks on Smartenil kaks regionaalset terminali – Jõhvis ja Tartus. Smartenis on 280 töötajat.

Via 3L pani augustis Lagedil nurgakivi uuele 13 000 m2 suurusele logistikakeskuse laiendusele. Juurdeehitusega saab Via 3L suurimaks Eesti laologistikaettevõtteks, tegutsedes kokku enam kui 46 000 m2 suurusel pinnal. Investeeringu suurus on ligi 6 miljonit eurot.

VGP Park rajab Nehatusse uut tööstusparki, mille esimene etapp peaks valmima selle aasta lõpus. Tallinna–Peterburi tee ja Nehatu–Loo–Lagedi tee ristmikul asuv park on 49 000 m2. Esimene 21 600 m2 hoone valmib selle aasta viimaseks kvartaliks.

AS Tridensi tütarfirma Trialto Logistika OÜ-l valmis ­augustis Uuskülas, Muuga sadama läheduses logistika­keskus. 11 100 ruutmeetril asuvas keskuses kasvab ladustatava pinna maht umbes 20 000 ruutmeetrini.

Muuga laiendas vabatsooni. Veebruari algusest laiendas Tallinna Sadam vabatsooni Muuga sadama idaossa, et kiirendada peamiselt raudteevedude ettevalmistamist. Kokku asub Muuga sadamast vabatsoonis 464 hektarit ja nõuetele vastava piiride kogupikkus on 12,7 kilomeetrit.

Ameerikanurga lükkas logistikpargi ehituse edasi. 2007. aastal teatas Süda Maja plaanist rajada Rae valda 80hektarine Ameerikanurga äripark. Praegu on arendus omanike võlavaidluse tõttu peatatud ja algatatud kohtuasi.