Kas Fedi otsus on kullale kirstunaelaks?

USA keskpanga otsus vähendada likviidsust on langetanud inflatsiooniriski, mis mõjub väärismetalli hinnale negatiivselt, ütles UBSi toor­ainete analüütik Daniel Morgan CNBC-le. Ta arvas, et kulla hind jääb surve alla, kuna inflatsiooniriski enam pole. Morgan prognoosis kulla järgmise aasta hinnaks 1200 dollarit untsi kohta.

Viimastel aastatel on USA keskpanga likviidsuse suurenemine pannud investoreid kullas inflatsiooni vastu kaitset otsima. 2011. aastal tõusis kullauntsi hind 1900 dollarini. “Majandusnäitajad osutavad 2014. aastal kasvule. Kuld sellises keskkonnas hästi ei esine. Raha tuleks mujale paigutada,” lisas Morgan.

Eile kukkus kullauntsi hind 2,5 protsenti ning alla 1200 dollarini, mis on selle aasta madalaim hind. USA keskpank teatas kolmapäeva õhtul, et vähendab jaanuaris oma igakuiste võlakirjade ostmise programmi 10 miljardi dollari võrra 75 miljardini.

Tugev dollar. Teiseks kulla takistuseks kujuneb USA dollar. Austraalia panga ANZ globaalsete turgude juht Timothy Riddell ütles CNBC-le, et dollar saab Fedi otsusest kõvasti kasu. Dollariindeks tõusis eile ja üleeile kokku 0,8%.

Kuld ja dollar liiguvad tavaliselt vastassuunas: kui ühe hind tõuseb, siis teise hind langeb. “Dollari tugevnemine vähendab mõningast vajadust kulla hinnas pikk olla,” ütles Riddell, kelle arvates võib kulla hind liikuda 1180–1185 dollarini untsi kohta.

Briti panga Barclaysi metallide juht Ephrem Ravi usub, et võlakirjade ostmise programmi vähenemine oli juba suuresti kulla hinda n-ö sisse kirjutatud ning väärismetall peaks järgnevatel kuudel ka 1200 dollari lähedal kauplema. “Viimase paari kuu jooksul on hinnad rippunud 1200–1300 dollari vahel ja enne, kui stiimulprogramm pole täielikult lõpule viidud, jääb see sinna vahemikku,” ütles Ravi.