Igale perele 545 eurot juurde

Euroopa Liidu kasu lepingust peaks olema 119 miljardit ning USA-l 95 miljardit e­urot aastas.

Ehkki osapoolte kaubandust piiravad tollimäärad jäävad juba praegu alla 4, loodetakse kaubavahetust muid regulatiivseid tõkkeid kõrvaldades suurendada koguni veerandi võrra, ELi eksport peaks aastas suurenema 220 miljardi euro võrra.

Enim võitu ennustatakse auto­tööstustele, mootorsõidukite eksport Euroopast USAsse võiks tõusta 149%.

Kust tuleb kasv? Kuna tollid on juba praegu madalad, siis tuleks kasv eelkõige sellest, et tervise, keskkonnakaitse, seadmete (nt autode) ohutuse, andmekaitse jm reeglite vastastikune rakendamine on senisega võrreldes palju lihtsam ja nõuab vähem ressursse.

Kaubanduse liberaliseerimise positiivses mõjus ollakse maailmas üsna üksmeelsed. Eriti selge on see USAs ja Euroopas tänu 1930. aastate alguse kogemusele. Tollal kruviti kodumaiste tootjate kaitseks tollid üha kõrgemale, rahvusvahelise kaubavahetuse maht kahanes 2,5 korda, see süvendas seni rängimat majanduskriisi maailmas.

Atlandi-üleste läbirääkimiste kriitika keskendub põhiliselt sellele, et kasu on prognoositust väiksem või vastuolud ületamatud näiteks geneetiliselt muundatud toidu, autoriõiguste või Prantsuse filmitööstuse kaitsmisel. Osapooled on lubanud regulatiivseid tõkkeid vähendada nii, et tarbijate huve ei kahjustata.

Loodav vabakaubanduspiirkond oleks suurim maailma ajaloos.

Ehkki EL ja USA moodustavad maailma rahvastikust alla 12 protsenti, langeb nende arvele ikka veel ligi pool maailma SKTst, hoolimata arenguriikide ja eelkõige Hiina kiiremast arengust.

Mõju näeme juba aasta pärast. Kui EL ja USA plaanitud kokkuleppele jõuavad, tugevdab see nende rolli rahvusvaheliste arvamusliidritena ja innustab ka teisi maailma riike rohkem kaubanduse liberaliseerimisele pühenduma.

2014. aastal jõuavad EL ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised üksikasjalikumate vaidlusteni ning juba 2015. aastal peaks olema näha, kuivõrd olid suured lootused õigustatud.