Disaini tegevuskava viis kokku disainerid ja ettevõtjad

"Kahe aasta jooksul tehti disaini ja ettevõtluse koostöö arendamisel palju rohkem, kui tegevuskavas plaaniti," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlustalituse peaspetsialist Piret Potisepp.

"Rõõm on tõdeda, et selle tulemusena on kasvanud nii disainerite võimekus pakkuda oma teenuseid ettevõtjatele kui ka teadlike disainikasutajatest ettevõtjate arv. Järjest enamate juhtideni jõuab arusaam, et disain ei peaks olema asi iseeneses, vaid elementaarne osa firma strateegilises ja operatiivses juhtimises. Disain on tööriist, mille abil on võimalik tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust ning konkurentsivõimet," rääkis ta pressiteates.

Potisepa sõnul peaks edaspidi sarnase tegevuskava koostamist ja läbiviimist initsieerima disainisektor ise. "Arenguruumi disaini võimaluste teadvustamisel on – disainiklastri uuringust selgub, et vaid 33% ettevõtetest on viimase kahe aasta jooksul professionaalset disainiteenust kasutanud. Samas leiavad nendest ligi pooled, et see on klientide rahulolu suurendanud ja ettevõtte konkurentsivõimet tõstnud," ütles ta.

Kahe aasta jooksul viidi tegevuskava raames läbi hulk tegevusi. Näiteks toimus ettevõtjate disainialase teadlikkuse tõstmiseks koolitusprogramm Disainivedur, kus lisaks infopäevadele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus analüüsiti koostöös disainijuhiga 11 ettevõttes disainiga seotud kasvuvõimalusi.

28 Lääne-Eesti loomeettevõtjat osales pooleaastases koolitusprojektis "LoomeElamus". Algas ulatuslik koolitus- ja arendusprogramm Disainibuldooser, kus pilootfaasis kaasati kümme ettevõtet ja kümme disainerit ja mille tulemusena valmib igal ettevõttel toote-, teenuse või muu arendusprojekt.

Disaini kasutamise soodustamiseks ettevõtetes laiendati EASi pakutava innovatsiooniosaku kasutusvaldkonda ka disainiteenustele. Praeguseks on innovatsiooniosakut kasutanud enam kui 1500 ettevõtet, millest disainiteenuste osakaal oli ca 15-20% kõikidest projektidest.

2012. aastal alustas EAS disainijuhtimise alase nõustamise toetamist. Sama aasta algusest kuni 2013. aasta lõpuni on rahuldatud 88 taotlust kogusummas 365 474 eurot. Samuti toetas EAS disainiettevõtete osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja messidel.

Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks toimus mullu ja tunamullu Eesti disainiklastri, kunstiakadeemia ning tehnikaülikooli koostöös 60 disaini- ja tootearenduse töötuba gümnaasiumidele, kus osales 1275 noort; toimusid talvekoolid noortele leiutajatele, disainialased koolitused õpetajatele jne.

Disainiõpe on leidnud koha põhikooli kunstiõpetuse programmis. Väljatöötamisel on disainerite kutsekvalifikatsioonisüsteem, koos käib disainihariduse mõttekoda.Kvaliteetse disaini nõudluse suurendamiseks on MKM alustanud nõudluspoole innovatsioonipoliitika väljatöötamist.

Disaini tegevuskava 2012-13 viisid ellu majandus- ja kommunikatsiooni-, kultuuri-, haridus- ja teadus-, rahandus- ja sotsiaalministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja disainivaldkonna erialaühenduste ning tugistruktuuridega.

Tegevusplaanil oli neli eesmärki: tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet disaini efektiivse ja targa rakendamise kaudu ettevõtluses, suurendada strateegiliste disainikasutajate arvu Eesti ettevõtete hulgas, aidata kaasa teistele majandussektoritele lisandväärtust pakkuva disainiteenuste turu tekkimisele Eestis ja kasvatada Eesti disainiteenuste sektori iseseisvat ekspordivõimekust.