Saunatamine saab olla ka hobi

Tuleb välja, et nii mõnigi ettevõtja peab saunatamist oma hobiks ning hobist on välja kasvanud soov proovile panna ka oma võitlusvaim ning osaleda saunamaratonidel.

Üks saunatamispunkte, kuhu kõik 170 võistkonda järjepanu jõuavad, on 1971. aastal välja lastud Nõukogude hiigelmasina Zil-157 furgooni tehtud Zillisaun, mis sai möödunud aastal saunamaratonil osalejate hinnangute põhjal paremuselt teise koha. Sauna minemiseks tuleb sisse ronida võrdlemisi kõrgest ja järsust trepist ning siis kolm minutit saunamõnusid nautida. Ja pärast seda mõnekümne meetri kaugsel asuvasse jääauku hüpata, siis hommikumantel selga tõmmata, tempel punkti läbimise kohta kirja saada ja järgmisesse punkti suunduda.

Aitab lõõgastuda. 34aastase Zillisauna eestvõtja Aivar Naruski nimele kuulub ettevõte IQ Extreme OÜ, mis tegeleb elamute ja mitteeluhoonete katustelt  lume ja jäätõrje ning katuste, veerennide ja vihmaveesüsteemide remonditöödega. Zillisaun on tema hinnangul pigem hobi ning ettevõtluseks ta seda ei pea. Küll aga saab samblarohelise auto furgooni ehitatud saunas räägitud maast ja ilmast, probleemidest ja rõõmudest.

Miks ometi seesugusesse samblarohelisse nõukogudeaegsesse sõjamasinasse saun ehitada? Narusk avaldab, et põhjus peitub siin suuresti armastuses kõige militaarse vastu. Kuna tema sõpruskonda kuuluvad suuresti endised sõjaväelased, siis otsustatigi seesuguse omamoodi ettevõtmise kasuks.

Lisaks Zillisaunale oli maratonil väljas ka torusaun, mis lihtsalt öeldes on suurde külili keeratud silindrisse ehitatud saun. Torusauna omanik Kalev Lemmik, kelle ettevõte  Lemmik Mees OÜ toodab saunu, peab saunatamist igakülgselt oma hobiks. "Kuna me valmistame saunu, siis on omamoodi nagu kohustus sauna ka testida," räägib Lemmik, kellel on kodus kolm erinevat sauna: vene saun, soome saun ning torusaun.

Lemmiku sõnul on saun tema jaoks otsekui püha koht. "See on tõesti koht, kus sõpradega kokku saada ja mõtiskleda," lausub ta ning lisab, et igapäevane ringisõitlemine väsitab sageli nõnda, et saun on just õige koht, kus akusid laadida. Saunas käib ta umbes kolm korda nädalas, mida on tõenäoliselt rohkem kui keskmise eestlase puhul.

Saun liigub igale poole. Erinevalt Lemmikust, kelle kohta võib väita, et saunas käimine toob ka kaudses mõttes leiva lauale, rõhutab Narusk, et Zillisaun on lihtsalt ettevõtmine ning äriline aspekt ei oma tähtsust. "See on tõesti tagaplaanil," lausus ta. Pigem on see militaarhuviliste seltskonna enda huviks ja lõbustuseks algatatud ettevõtmine. Muidugi ei tähenda see, et sauna poleks mingi hinna eest võimalik kutsuda erinevatele üritustele. "Sellega saab minna kõikjale, saun on mobiilne, sellega saab sõita sisuliselt ükskõik kuhu," viitas Narusk võimsale 6x6 veole. Hinna kohta kommenteerides jäi ta tagasihoidlikuks öeldes vaid, et jooksvad kulud tuleb kindlasti katta. Näiteks võtvat seesugune masin 100 kilomeetri kohta tervelt 45 liitrit bensiini.

Kas seesugusest pigem sõpruskonna ettevõtmisest võiks saada ka midagi sellist, millega igapäevaselt tegeleda? Narusk vastab eitavalt. "Sel juhul peab end täielikult pühendama." Narusk märgib, et seesuguse hiigelmasinaga sõitmiseks peab olema kindlasti vastava juhiloaga autojuht-mehaanik, kes võimaliku tehnilise rikke korral õigesti talitada oskab. Samuti ei saa sauna hoida väljas, vaid kindlasti garaažis. "See kõik aga võtab aega ja raha," leidis ta.

Miks võistelda? Kui saunas saab käia ka oma lõbuks, siis mis viib inimesed maratonidele, kus tundide viisi tuleb ühest saunast teise joosta? Lemmiku hinnangul pole põhjuseks midagi muud kui adrenaliin. "Pealegi meeldivad mulle erinevad seltskondlikud üritused. Ma pole päris kodus istuja tüüpi inimene." Saunamaratonist võtab Lemmik oma torusaunaga osa neljandat korda, ent enda sõnul on ta saunatamise kui hobiga tegelenud juba kümmekond aastat.

Mis aga puudutab termomeetri näitu saunas, siis jäävad mõlemad ettevõtjad tagasihoidlikuks. Kuigi Naruski isiklik rekord on tema sõnul 125 kraadi, pole seesugune kuumus enam nauditav. Nii tema kui Lemmik peavad saunalaval parajaks umbes 40 kraadi jagu väiksemat temperatuuri.

Sauna orineteerumisvõitlus, kus võistkonnad peavad kaardi alusel leidma ja külastama erinevaid Otepää piirkonna saunu. Seekord tuli võistkondadel läbida 22 saunakohta,  seitse  jääauku ja  kaheksa  kümblustünni. Kiireim võistkond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga. Saunamaratonil osales sellel aastal rohkearvuliselt välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast, jne. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga.