Vene agressioon peegeldub börsidelt vastu

Vene aktsiaturg kukkus esmaspäeval 12%. ­Vene rubla kukkus ajaloo madalaimale tasemele. Aktiivne müük käis ka Ida-Euroopa aktsiates. ­Ukraina aktsiaturg kukkus 11,6%.

Investoritele konflikt ei meeldi. “Tulevad vaid halvad uudised. Vene ja Ukraina varad kannatavad selle tagajärjel, nagu ka üleilmsed turud. See on üleilmse kriisi situatsioon,” ütles Standard Bank Groupi arenevate turgude analüütik Tim Ash Bloombergile.

“Mitte keegi ei salli kahe superjõu vahelist konflikti,” ütles Edelweiss Financial Servicese varahalduse tegevpartner Ambareesj Baliga. “Võimalik, et investorid eelistavad jääda turgudel kõrvaltvaatajaks, kuni ebakindlus kaob.”

Venemaa keskpank tõstis eile üllatuslikult ajutiselt baasintressimäära 150 baaspunkti võrra, seitsmele protsendile, et toetada varade hindu. Lääne sanktsioonide oht Venemaa suhtes ohustab väärtpabereid ja süvendab Vene rubla müügilainet. “Tõenäoliselt ei piira intressimäära tõstmine rubla müügilainet, vaid võib hoopis süvendada paanikat,” ütles Helsingis Danske Bankis töötav analüütik Vladimir Miklaševski.

Venemaa keskpank kulutas 10 miljardit dollarit, et piirata rubla langust.

Danske Bank kirjutas, et kui intressimäär jääb kestma pikemaks ajaks, võib see suruda Vene majanduse langusesse. Panga hinnangul tegi keskpank seda rubla päästmiseks. Turgudel arvestatakse, et Venemaa ründab Ukrainat ja Lääs kehtestab Venemaa suhtes majandussanktsioonid.  “Inimesed on mures Venemaa tegevuse pärast nädalavahetusel,” ütles Rabobanki võlakirja­strateeg Lyn Graham-Taylor. “Venemaa on ­olnud agressiivsem, kui inimesed on arvanud. Mure piirkonna pärast tähendab, et me näeme Saksa valitsuse võlakirjade ostuhuvi.”

Kuidas olukord edasi areneb, on raske prognoosida. “Venemaa jätkab tõenäoliselt surve avaldamist ja püüab luua pingeid,” teatas Jaapani maaklerfirma Nomura Holdings. “Praeguses staadiumis me ei eelda sõjalist sekkumist väljaspool Krimmi poolsaart, kuid välistada ei saa otsest sõda Ukraina ja Venemaa vahel.”

Enim loobuti Venemaaga seotud ettevõtetest. Eilse börsipäeva iseloomustuseks saab öelda, et tegemist oli väga laiaulatusliku müügi­lainega. Tõusnud hindadega aktsiaid andis tikutulega taga otsida. Iseäranis tugevalt müüdi neid aktsiaid, mille ettevõtted on seotud Venemaaga. Näiteks Helsingi börsi suuremate langejate seast leiab rehvitootja Nokian Renkaat. See aktsia kukkus eile 6,6%. 2013. aastal oli Venemaa osa ettevõtte käibes 30%. Venemaal kaubamajasid omava Stockmanni aktsia hind kukkus 6,5%.

Oriflame Cosmeticsi aktsia kukkus 5%. Selle ettevõtte käibest annab Venemaa 30%. Carlsbergi, kelle käibes on Venemaa tükk 26%, aktsia hind kukkus 6%. Fortumi käibest 23% tuleb Venemaalt. See aktsia langes 2,4%. Venemaal 11% toodangust müüva Danone aktsia hind langes 2,4%. British American Tobacco aktsia langes 1,3%. ­Venemaa panus tubakatootja käibes on 10%.

Renault’ aktsia langes 5,5%. Selle ettevõtte käibest moodustab Vene turg küll kõigest 5%, kuid see on autotootjale suuruselt kolmas turg Prantsusmaa ja Brasiilia järel.

Kukkusid ka Eestis tegutsevate börsiettevõtete Silvano FG, Baltika ja Premia Foodsi aktsiad, neil on tegemist Ukraina või Venemaaga.

Suure kukkumise tegid ka Ukraina valitsuse võlakirjad. Ukraina valitsuse 2014. aastal lõppeva võlakirja tootlus hüppas rekordkõrgusse, 56,44 protsendile. Võlakirjade tootlus tõuseb, kui hinnad kukuvad. 2023. aasta võlakirjade tootlus tõusis 1,49 protsendipunkti võrra, 10,99 protsendile.

Ka toorainete hindadele avaldas Venemaa tegevus mõju. Kulla hind tõusis päeva sees 1350 dollarile, mis on kulla jaoks nelja kuu kõrgeim tase. Nafta hind tõusis 111,24 dollarile barreli eest. Et Ukraina on suur põllumajandusmaa, kerkis ohu tõttu ka nisu ja maisi hind.

Ka Eestis investorid närvilisemad. Eestis kasutasid Swedbanki riski taluvad kunded võimalusi aktsiaid osta ja riskikartlikumad inimesed aktsiaid maha laadida. Meelestatus on loomulikult tavapärasest selgelt närvilisem ning väiksema riskitaluvusega investorid on olnud pigem müügipoolel, kommenteeris eilset börsipäeva ­Swedbanki Baltimaade aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets.