Kadri Põlendik • 8. aprill 2014 kell 12:14

Vaata, kuidas migratsioon mõjutab Eestit

Migratsioonil on nii päritolu- kui ka sihtriigile palju positiivseid ja negatiivseid mõjusid, mis juba puudutavad või hakkavad lähiajal puudutama ka Eestit.

TÜ majandusteaduskonna majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets rääkis multikultuurse organisatsiooni üle arutleval seminaril, kuidas mõjutab migratsioon neid riike, kust välja rännatakse, ja neid riike, kuhu sisse rännatakse. Ta tõi välja, et mõlemal puhul on nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Eametsa hinnangul on vähemalt praegu veel Eesti pigem see riik, kust välja rännatakse.

Migratsiooni mõju päritoluriigile

+  Riigisisese mobiilsuse suurenemine

„Kui Tallinnast lähevad bussijuhid Lõuna-Soome bussijuhiks, siis peavad tulema kuskilt bussijuhid Tallinnasse bussi juhtima, mis tähendab, et riigi sees toimub teatud liikumine,“ märkis Eamets. Eesti puhul kehtib see eriti ajutise töötamise korral.

+  Inimkapitali suurenemine

Ajutine välismaal töötamine, nagu eestlased käivad Soomes, tähendab ka seda, et suureneb inimkapitali ehk inimeste oskused ja teadmised suurenevad välismaal töötamisest.

+  Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele

Selle punkti puhul ei ole Eametsa sõnul Eesti kõige parem näide, sest siin on rahaülekannete osakaal SKPst väga väike. Üks paremaid näiteid selle kohta on Moldova, kus kolmandiku SKPst moodustab väljastpoolt riiki saadetud raha. „Seal on huvitav, et kui arst teenib kuskil 110 eurot kuus, siis hinnad on poes umbes nagu Eestis. See on ehe näide sellest, kuidas tegelikult elatakse selle raha pealt, mida saadetakse välismaalt koju,“ märkis Eamets.

+  Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine)

+/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõuseb osal erialadel palk

See on kas positiivne või negatiivne, sõltuvalt, kas vaadata ettevõtjate või töötajate seisukohalt.

- Ajude väljavool, tootlikkuse kadu

- Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid

- Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed)

Lapsed jäävad vanavanemate kasvatada, pered lähevad lõhki jne.

- Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele)

Siingi on hea näide eespool mainitud Moldova.

Migratsiooni mõju sihtriigile

+ Suureneb siseriiklik kogunõudlus

„… sest need inimesed, kes tulevad Eestisse, ostavad kaupu ja teenuseid samamoodi nagu Eesti inimesed,“ märkis Eamets.

+ Suureneb kaupade-teenuste sortiment

„Kõik, kes on käinud suuremates linnades, on näinud seal Türgi kebabi, Vietnami restorane või muid idamaade kauplusi ja söögikohti.“

+ Uute töökohtade loomine

+ Niinimetatud 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd

Mustad ohtlikud ja väga rasked tööd, mida kohalikud ei taha teha ja mida enamikus Euroopa riikides teevad migrandid. Eametsa sõnu on see praktiliselt kõigis arenevates riikides nii.

+/- Surve palkade alanemisele

Siingi sõltub positiivsus või negatiivsus sellest, kas vaadata töötaja või ettevõtte seisukohalt.

+/- Paindlikum tööturg

Siingi on erinev mõju töötajale ja tööandjale. „Migrandid on nõus rohkem osaajaga töötama, töötavad nädalavahetustel, kauem ja nii edasi. Sellepärast on ka sageli ametiühingud migratsiooni vastu, et üldiste töötingimuste tase viiakse alla,“ lausus Eamets.

+/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja

„Sinikraed on selline töötajaskond, kes ametite loetelus teevad lihtsamaid töid, valgekraed on üldistatult kõrgharidusega. Sinikraede puhul piisab kutseharidusest, aga see on suhteliselt jäme üldistus,“ kommenteeris Eamets seda punkti.

Ta selgitas, et kui Eestisse tuleks lihtsat tööjõudu, siis tavaliselt sellise tööjõu sissetuleku taga ei ole nõudlust, vaid püüd parema elu poole. Pakkumine suureneb, see tähendab, et tööturul oleva tööjõu hulk suureneb. Sellega väheneb kohaliku tööjõu hõive, sest vähem inimesi on nõus tegema etteantud tingimustel (näiteks madalam palk) tööd tegema. Nii tekib kohaliku lihtsa tööjõu seas tööpuudus.

Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sissetuleku taga on väga tugev nõudlus. „See tähendab, et nõudlus on kasvanud ja kui nüüd sellele lisandub kasvav pakkumine, siis kedagi tööturult välja ei lööda. Hõive kasvab ja palgad kasvavad ka, eeldusel, et nõudlus on suurem kui pakkumine. See on üks põhjus, miks me räägime, et meil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu,“ rääkis Eamets.

- Assimileerumise tõrked suurendavad võõrandumist  ning soodustavad kuritegevuse ja getostumise kasvu

„Tööpuudus on lihtsa võõrtööjõu puhul tavaliselt kõrge ja piisab väikesest sädemest, et puhkeks suured rahutused, nagu mõni aeg tagasi juhtus Rootsis, mis on kõige lahkema poliitikaga migrantide suhtes,“ kirjeldas Eamets.

- Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg

See tähendab, et migrantide seas on väga palju mitteametlikult töötamist, maksude mittemaksmist ja varimajandust.

Eile toimus Tartu Ülikooli Tallinna esinduses majandusseminar „Multikultuurne organisatsioon: erandist normiks ka Eestis?“, kus räägiti sisserände mõjust tööturule ja majandusele tervikuna, millele peaks tähelepanu pöörama multikultuursete ettevõtete juhtimisel, milline näeb välja mitme erineva rahvuse ja kultuuriga töötajatega ettevõtte argipäev.

Hetkel kuum