Puhkepäev. Sammud unes ja ilmsi

Polygon Teatri uuslavastus “Araabia öö” etendub eaka büroohoone saalis kesklinnas, kus kunagise arhitekti soovil on lava tagaseinas kortermaja fassaad sünkroontõlkidele mõeldud akende näol.

Kui tegelased stseenis aknale ilmuvad, jääb üle nentida ideaalset sobivust näidendi ja etenduskoha vahel.

Nii lähedal ja nii kaugel. Ideaalist on asi kaugel aga tegelaste omavahelises suhtlemises – nad lihtsalt ei suhtle peaaegu üldse.

Näitlejate tekst koosneb kuuldavale toodud mõtetest teiste tegelaskujude, ümbritseva keskkonna ja oma sisetunde kohta. Nii on publikule teada tegelaste sisedialoog ja nähtav, mida nad reaalselt teevad.

Näiteks üksteisest koridoris möödudes, kus väliselt midagi ei juhtu, mõtleb mees: see araablanna välimusega naine astub nii tõtakalt. Naise mõtteis mõlgub aga: seda rühikat meest ma pole siin varem näinud. Lisaks on tegelastel siiski ka konkreetne tegevuslik eesmärk, mis viib neid üksteisega kokkupuutesse.

Majahoidja  tahab taastada veesurve, noormees rolleri­kiivriga jõuda pruudi juurde. Teenistujast naine käia duši all, mees, kes elab naabermajas, temaga tuttavaks saada, ja teine naine selgusele jõuda, kuhu tema peigmees jäänud on, sest tema roller seisab juba ju maja ees.

Selline lavastuse vormikeel näitab, kui paljudest detailidest koosneb käitumisele ja suhtlemisele aluseks olev kognitiivne protsess. Samuti näeb, kui palju võimalusi võib igal hetkel tegelikult eksisteerida ja kui vähe neist jõuab käitumise tasandile.

Mugavustsoonist väljas. Tükk meenutab Haruki Murakami raamatut “Kafka mererannas”, kus samuti erinevad tegevusliinid lõimuvad omavahel vaid kohati.

Ühe raamatutegelase jutust leiab ka märksõna loo mõistmiseks – selleks on labürint. Nimelt, inimesest väljaspool asuvad asjad peegeldavad inimese sisemust. Kui inimene astub mõnda välisesse labürinti, teisisõnu uude olukorda, mugavustsoonist välja (majahoidja näitel kadunud vett otsima), astub ta samal ajal enda sisemisse labürinti. Ja peab seal uue suuna leidma.

Täpselt nii kõigi lavastuse tegelastega juhtubki. Franziska (mängib Kristiina-Hortensia Port) näeb üht kummalist ja painavat unenägu, millele ta püüab ärkvel olles lahendust leida. Sellest, kuidas see tal õnnestub, tükk räägibki.

 

“Araabia öö”

Lavastaja: Tamur TohverOsades: Kristiina-Hortensia Port, Karin Rask, Mart Aas jtEsietendus: 24.04 Polygon TeatrisJärgmised etendused: 5., 6., 7., 12. ja 13.05