Väikeettevõtja väärib palju suuremat lugupidamist

Praegu, uue majanduslanguse ajal leiame, et oluline pole mitte niivõrd ettevõtja päeva seadustamine, kuivõrd paradigma muutus seaduseloojate, ametnike, otsustajate seas – et  ettevõtjat hakataks nägema ausa ja ühiskonnale vajaliku tegelasena. See eeldab arusaamist, et ettevõtluse ja kogu riigi maksutulu aluseks on väikeettevõtja käekäik. Tema ei tahagi mingit abiraha, ta soovib lihtsalt võimalikult vähe bürokraatiat ja seda, et teda ei käsitletaks vaikimisi petturina, kes tõmbab firma laenuga tühjaks või ajab isikliku ja firma rahakoti segamini.

Peetakse petturiks. Mais kehtima hakanud seadusemuudatus, et juhatuse liige ei saa enam töötu toetusraha, kahandab ettevõtlusaktiivsust, eriti palgatöö kõrvalt nn hobiettevõttega alustamist. Peatselt kehtima hakkav nn 1000euroste arvete käibemaksuseaduse muudatus tähendab suuremat aruandlust väikefirmale, kes juba niigi kurdab rohke statistikaameti jt ametkondadega suhtlemise üle. Iga tund, mille ettevõtja aruandeid täidab, jääb lisaväärtus loomata. Varsti jõustatav firmaautode käibemaksu mahaarvestamise muudatus eeldab, et ettevõtjad, sunnikud, sõidavad kallite luksusautodega.

Kabinetis kiputakse arvama, et ettevõtlus koosnebki suurtest firmadest, eksportööridest, kes poliitikutega välisvisiitidel kaasas käivad ja sõna võtavad. Nendele on üles ehitatud terve euroabirahasüsteem, riiklik tunnustamisprogramm, hariduskava.

Eesti ühe edukama idufirma Transferwise’i asutaja Taavet Hinrikus kirjutab Äripäeva tänases erilehes Koolilõpp, et Eesti ärikoolidest saab kaasa hea tööriistakasti finants-, turundus- ja juhtimistööriistadega. Kuid neist pole kasu enne, kui firma on kasvanud 100 töötajaga ettevõtteks. Neist pole kasu firma loomisel.

Igor Rõtov kirjutab täna poliitikute väikese laenukoormuse fetišist. Toimetus leiab, et asi on üleüldises tardumuses. Uusi ideid, kuidas väikeettevõtlust väärtustada ja ettevõtluskliimat elavdada, on vähe. EASi toel valitakse parimad ettevõtted, ametnikud saalis plaksutavad riigifirmadele laval (tänavu viimased õnneks vist lavale ei pääse). Arengufond käivitab ideekonkursi majanduse elavdamiseks. Tore, kuid ootaks enamat. Äripäev tunnustab ettevõtjaid eri ­TOPidega juba üle 20 aasta, ka ideekonkurss “Edukas Eesti” tuleb sügisel juba kolmandat korda.

Me ei küsi mitte raha, vaid keskkonda. Miks mitte võtta sihiks teha Eestist maailma ettevõtlikum riik ja kaaluda olemasolevad seadused ja tulevad muudatused selle nurga alt läbi, nagu pani ette ka Kadri Kullmann “Eduka Eesti” arvamuskonkursi raames ilmunud loos? Kuidas annaks  bürokraatiat vähendada? Kuidas ettevõtjat mitte ülemäära segada lisaväärtuse loomisel? Mida muuta koolisüsteemis, et lapsed ettevõtjaks hakata tahaksid? Me ei küsi ettevõtjale riigi abi, vaid soovime hea, motiveeriva keskkonna loomist.

“Ettevõte 15 minutiga” uuendusest on juba viis aastat möödas, kuulsast ettevõtte tulumaksuseadusest kolm korda kauem. Armu meile aga ei anta. Võimujanuse valitsejaga idanaaber on juba asunud raha meist eemale peletama, esimesena kaugeltnurga tulijatest USA turistide oma.