Kohtuosalised: ministri maja ehitati Autorollo rahaga

Autorollo on pankrotistunud veofirma, mis kuulus Väino Pentusele ja mille tegevuse tõttu menetletakse kohtus ministri perekonna ja advokaat Siim Roode vastu esitatud ulatuslikku hagi. Hageja advokaadid märkisid kohtus, et Autorollo endised omanikud Väino Pentus ja Tiit Pohl tunnistasid varasemal kinnisel kohtuistungil, et Keit Pentus-Rosimannuse maja ehitati Autorollole Soome kliendilt Rahtirollolt teenuste eest laekunud raha eest, kuid seda raha ei võetud Autorollo raamatu­pidamises kunagi arvele. Majaehitus toimus siis, kui Autorollo polnud veel raskustes ja kuulus Pentusele ning Pohlale. Pentuse osalus Autorollos oli mitteametlik, ametlikult kuulus kogu ettevõte Pohlale.

Pohl on öelnud, et faktiliselt olid nad Pentusega koos omanikud, juriidiliselt tema üksi. Ministri majaehitus hagisse otseselt ei puutu. Küll aga oli Äripäeva andmetel just majaehitus põhjus, miks Väino Pentus läks tülli Autorollo kunagise kaasomaniku Tiit Pohlaga, kellelt Pentus Autorollo seejärel välja ostis.

Tütre aitamine sai saatuslikuks? Tekib küsimus, kas tütrele maja ehitamine saigi Väino Pentuse veoärile saatuslikuks ja viis ka praeguse kohtusaagani? Nimelt tekkis Pentuse majaehitusest tüli Autorollo osanike vahel, mis päädis sellega, et  Väino Pentus ostis Autorollo Pohlalt välja. Rosimannuste esindajad kohtus on rõhunud, et Väino Pentus maksis osaluse eest Pohlale liiga kõrget hinda. Äripäevale teadaolevalt vihastas Pohla välja just see, et kaasomanik Pentus ettevõtte raha isiklikuks tarbeks kasutas, nii et raha ei jõudnud ametlikult ettevõttesse.

Keit Pentus-Rosimannus omandas Viimsi maja 2005. aasta suvel ja kinnisvarale seati siis ka siiani kehtiv hüpoteek SEB panga kasuks. Maja omandas minister Äripäeva andmetel nii-öelda karbina ehk mitte lõpuni ehitatult.

Kohtuvaidlus lõpusirgel. Eile toimus Harju maakohtus Autorollo tsiviilhagi asjas esimese astme viimane istung enne kohtuotsust. Kohtunik on Anu Uritam ja kohtuotsus peaks asjas tulema 27. juunil. Pentus-Rosimannuse advokaat Toomas Vaher ütles eile, et ministril pole hageja nõuetega mitte mingisugust pistmist. Vaheri sõnul on tõendite hulgas ainult neli e-kirja, mille on Pentus-Rosimannus Autorolloga seoses saatnud, ning hageja on neid täiesti meelevaldselt tõlgendanud. Pole mitte ühtegi tõendit, et Keit Pentus-Rosimannus oleks kuidagi seotud hageja nõuetega, sõnas Vaher.

Hageja advokaat Olavi-Jüri Luik ütles aga kohtus, et ministrit seob asjaga üheksa e-kirja. Ta tõi välja, et Pentus-Rosimannus kasutas suhtluses meie-vormi ja pidi “meie” all silmas pidama ennast ja Rain Rosimannust, kuna ta olevat Väino Pentusele viidanud teisiti. Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus olid Luige sõnul Autorollo juhtimise hierarhias Siim Roodest kõrgemal ja nemad andsid korraldusi Siim Roodele. Roode on advokaat, kelle Rosimannused Autorollot päästma kutsusid. Väino Pentus on kohtus öelnud, et tema täitis Roode korraldusi, samas on Roode kohtus väitnud vastupidist – et tema täitis Väino Pentuse korraldusi. Väino Pentus on Äripäevale öelnud, et Roode kutsus Autorollot päästma hoopis tema, mitte Rain Rosimannus ega Keit Pentus-Rosimannus.

Rain Rosimannuse advokaat Arne Ots ütles, et Autorollo hagil pole “saba, sarvi ega mingisugust loogikat”. Millisest vara kantimisest, rääkimata perekonna (Rosimannuste – toim) vara kantimisest saab üldse juttu olla, kui Autorollo oli juba 2008. aastal püsivalt maksejõuetu, aga kantimine toimus väidetavalt 2010. aastal, küsis Ots oma kohtukõnes. “Püsti on pandud lihtsalt üks kiusukaasus, kuhu on kaasatud avaliku elu tegelasi,” teatas Ots.

Siim Roode osalusega MAQS Law Firm Advokaadibüroo ehk ühe kostja esindaja Madis Saar ütles oma kohtukõnes, et tema hinnangul pole hageja suutnud põhjendada kostjate seoseid nõuetega. Hageja olevat jõuline sõnavõtja ainult siis, kui ta saab segamatult oma väiteid esitada, kuid konkreetsetele küsimustele vastates avanevat võrdlemisi “kurb pilt”.

Pohl: Väino Pentus sai iga kuu sularaha

Autorollo eelmise omaniku Tiit Pohla sõnul andis ta Väino Pentusele sularahas mitme aasta jooksul ettevõtte raha kokku suurusjärgus pool miljonit kuni miljon krooni, et maksta pangale tütre Keit Pentus-Rosimannuse nimel oleva eramu igakuist laenumakset.

“Ma andsin laenumakse tasumiseks iga kuu seda raha kaks või kolm aastat. Igakuise summa suurust ma enam ei mäleta, aga ma pakun jämedalt, et kokku oli see pool miljonit kuni miljon krooni. Kusagile sinna vahele,” rääkis Pohl.Pohla sõnul soovis Väino Pentus kirjutada maja tütre nimele. “Minul ei olnud selle vastu midagi. Faktiliselt oli Autorollo siis meil Väino Pentusega kahe peale, kuigi juriidiliselt olin mina ainuomanik ja raha käis minu kaudu,” märkis ta.

Kuidas te seda raha Väino Pentusele andsite? “Sularahas. See oli tuttavatevaheline suuline aumeeste kokkulepe,” vastas Pohl. Hiljem tekkis meeste vahel maja maksete pärast riid. “See ei olnud firmale just väike igakuine kulu. Maja seisis kolm aastat tühjana. Seda köeti, kuid keegi sisse elama ei läinud. Miks sinna raha sisse tampida? Ainult vanema poja trummikomplekt oli seal,” märkis Pohl.

 

Pankrotist kohtuprotsessini

2011. aasta kevadel kuulutati välja transpordiettevõtte Autorollo pankrot.2012. aasta lõpus esitas pankrotitoimkonna kontrolli alla liikunud Autorollo ligi 580 000eurose tsiviilhagi keskkonna­ministri Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode ning Roode osalusega ettevõtete Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu. Hageja näeb Rosimannustel ja Roodel süüd ­Autorollo võlausaldajate kahjustamises ja ettevõttest vara väljaviimises. Kohus vabastas hagist eraisiku pankroti läbimise tõttu ministri isa Väino Pentuse, kellele Autorollo varem kuulus.Kohtuprotsess Autorollo asjas algas mullu juunis, lõpeb 27.06.

 

Maja on ehitatud pangalaenu eest

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministerVõtsin maja ostmiseks ja ehitamiseks üheksa aastat tagasi – 2005. aastal – pangast isikliku eluasemelaenu. Maksan seda laenu pangale tagasi 30 aastat ja selle eest on ehitatud ka maja, millele viitate. Laen on deklareeritud. Teil on võimalik seda kontrollida avalikest allikatest.Võtsin laenu ja ehitasin maja algusest peale selle teadmisega, et sinna asuvad elama ka mu vanemad. Mul on hea meel, et sain oma vanemaid sellisel moel aidata ja tänu võetud pangalaenule neile uue kodu anda. Küll aga pole ma kunagi soovinud seda ajalehes kogu maailmale kuulutada.