Riigivõimu usaldusväärsus on eelarverahast olulisem

Seadusandjale tuleb säilitada võimalus teha poliitilisi valikuid. Viimaste aastate kiiresti arenevad sündmused on eriti ilmekalt näidanud, et mõnikord on seadusandjal ja valitsusel olukorraga kohanemiseks tarvis muuta varasemaid otsuseid. Põhiseadus ei tee seda võimatuks. Seetõttu tuleb ka ­õiguspärase ootuse põhimõtet tõlgendada kriitilistes olukordades kitsalt.

Selle põhimõtte kaitsealas ei ole sugugi kõik õiguskorra muudatused, mis võivad isikut puudutada.

Üheselt antud lubadus. Mõnel juhul võetakse aga vastu seadus või määrus, mida ei saa tõlgendada kuidagi teisiti kui üheselt antud lubadust. Nõnda oli näiteks keskkonnatasude (nn kaevandustasude) puhul.

Kui sellist selget tähtajalist lubadust muudetakse järsku ­ettevõtjatele kahjulikus suunas, siis on ettevõtjate pahameel mõistetav.

Kui rikutakse ühemõtteliselt lubadust, siis kahjustatakse sellega oluliselt õiguskorra usaldusväärsust ning suurendatakse ettevõtjate ebakindlust, mis omakorda pärsib majandusarengut. Nii ei ole ratsionaalne ega põhiseaduspärane tegutseda.

Sel juhul peab ka õiguskantsler käituma viisil, mis näitab, et põhiseadus toimib. ­Õiguskorra kaitsmise kõrval annab see inimestele usku ja kindlustunnet. See võimaldab vähendada kibestumist võimu käitumise suhtes ning tugevdab ühiskonna vundamenti. Sel juhul me näitame, et põhiseadus töötab ka siis, kui mängus on suured summad ja keerulised valikud.

Valitsus ei kaotanud. Soov hankida kiiresti eelarveraha ei saa trumbata üle vajadust säilitada riigivõimu usaldusväärsus. Seda enam, et pikemas perspektiivis tagab just riigi usaldusväärsus kindla ettevõtluskeskkonna ning seega eelarveraha kasvamise. Selles mõttes ei saa määruse põhiseadusevastaseks tunnistamist riigikohtus kuidagi pidada valitsuse kaotuseks.

Pigem on see põhiseaduslike piirangute vallas oluline samm, mis kindlustab mitte ainult ettevõtluskeskkonda, vaid laiemalt kogu Eesti õigusriiklust.