Elamuehituses peaks Eesti Soomest eeskuju võtma

Nii suudaksime kehtestada ühtsed standardid üüritavatele korteritele ja saada üürihinnad kontrolli alla ka erasektoris.

Riiklikud laenud elamuehitusse oleksid pikaajalised, kuni 35 aastat, ega eelda omaosaluse olemasolu, kuid laenu kasutamine on rangelt reglementeeritud. Laenu saavad kohalikud omavalitsused või nende omanduses olevad ettevõtted, aga ka ühistud kasutada ainult selliste majade ehitamiseks ja renoveerimiseks, milles on kas üüri- või osaomandiõigusega korterid.

MTÜd eesotsas. Majade ehitamise ja haldamisega hakkaksid tegelema riigile või omavalitsustele kuuluvad mittetulundusühingud, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid elanikele võimalikult kvaliteetse teenuse pakkumine. Kui teha üldistav arvutus, siis võiks Tallinnas asuva uue kahetoalise korteri üür olla umbes 300 eurot kuu, koos kommunaalmaksudega, mis oleks mõistlik hind. Omavalitsustel ja sealsetel ettevõtetel aga võimaldaks selliste elukohtade olemasolu kutsuda tööle vajalikke spetsialiste, kellel puudub võimalus ja tahe uus elukoht sinna soetada. Sellega leevendaksime tööjõupuudust maapiirkondades ja vähendada ettevõtete sõltuvust suurtest tõmbekeskustest. Lisaks saab kasutada laenu­võimalusi meie ehitusturu elavdamiseks.

Vähendab väljarännet. 2008 ehitati Soomes 3/4 kõigist kortermajadest just riikliku laenu abil. Selle projekti jaoks võiks valitsus isegi laenu võtta. Kuna see on siiski investeering, mis ennast kindlalt ära tasub ja võimaldab omavalitsustel kunagi isegi natuke teenida, ei halvenda me laenuga riigi finantsolukorda, küll aga loome uusi võimalusi. See oleks abiks inimestele, kes ei saa või ei taha laenu võtta. Kuna majade omanik on riik, siis on üürilepingutest kinnipidamine tagatud.

Selle projekti käikuminek vähendaks väljarännet, võimaldaks noortel kiiremini alustada oma eluga. Suureneks sündimus ja on tõenäoline, et see tooks paljud eestlased võõrsilt koju tagasi.