VKG küsib riigiabi

Kuigi esialgu tundub, et suure käibe ja kasumiga firmale peaks 18,5 miljonit eurot maksvate täiendavate väävlipüüdurite ostmine olema jõukohane, siis tegelikult palub Eesti üks suuremaid tööandjaid riigilt 8 miljonit eurot abi kaasfinantseeringuks.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul on ettevõte praegu üliagressiivses investeerimisfaasis, mistõttu ei saa jaotamata kasumit võrdsustada vaba rahaga, millega oleks võimalik näiteks katta uued ostud.

Suured investeeringud ja raske laenukoormus. Rohumaa teatel tähendab jaotamata kasum, et ettevõtte omanikud ei ole eelmiste aastate kasumeid välja võtnud, aga on väga suurelt investeerinud. “Jah, nad tahavad kunagi raha saada, kui arendusfaas saab läbi. Kui ei tule tsemendi- ja rafineerimistehast, siis võibki öelda, et 2016. aastast on kompleks valmis ja siis tuleb pangalaenud tagasi maksta,” selgitas VKG juht.

Rohumaa ütles, et VKG-l on praegu suur laenukoormus. Nii suur, et näiteks tänavu peab ettevõte maksma laene tagasi 40 miljonit eurot, järgmisel aastal 50 miljonit eurot ja 2016. aastal 60 miljonit eurot. Seejärel peaksid tagasimaksed küll vähenema, kuid on ikkagi mahukad.

Järgnevad aastad tulevad suurfirmale väga intensiivsed, sest Rohumaa teatel võib VKG võimekus tasuda riigile makse muutuda küsitavaks, kui naftahinnad langevad ja CO2-kvootide hinnad tõusevad. Sellest tulenevalt viskab juhatuse esimees ka kinda keskkonnaministeeriumile, kes soovib tõsta keskkonnamakse, analüüsimata ettevõtete võimet makse tasuda.

Keskkonnatasude keeruline teekond. Rohumaa sõnul on tööstused korduvalt rõhutanud vajadust abi järele, kus riik ei suunaks saadud raha lihtsalt riigieelarvesse, sest sealt võib keskkonnaraha leida tee muude kulude katteks. Firmajuhi sõnul on selline olukord veidralt naljakas, sest ühelt poolt öeldakse, et ettevõtted ei korva keskkonnatasusid, aga samas ei suunata neid tagasi.

VKG-l ei ole Rohumaa selgitusel võimalik väävlipüüdurite investeeringut ainult oma rahaga teha. “Eesti eripära on see, et mujal riikides pole sellisel kujul keskkonnatasud väga levinud. Ei Euroopas ega mujal maailmas pole ma seda märganud,” ütles ta. Rohumaa sõnul võetakse mujal näiteks kasumimaksu. “Rootsis on näiteks 25% kuninga oma – annad veerand kasumist riigile. Näiteks kui võtta kogu VKG tehased koos ressursiga maast välja ja tõsta Rootsi, siis meie maksukoormus oleks kuskil 30% väiksem kui Eestis.”

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, VKG taotlus on veel liiga värske, et sellele detailselt vastata. Ta tõi ka välja, et VKG saab riigiabi tasuta CO2-kvootide näol, seda 30 miljoni ­euro väärtuses.

 

 

Maksumaksja toetus VKG-le on olnud märkimisväärne

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministerTaotlus on liiga värske, et väga detailset vastust anda. VKG-le on  iseenesest juba otsustatud tasuta kvoodi näol Euroopa riigiabi reeglitega kooskõlas olevat abi anda üle 30 miljoni euro väärtuses. Nii et maksumaksja toetus selleks, et puhtama tootmiseni jõutaks, on ka praegu olnud ikkagi väga märkimisväärne. Keskkonnatasudest jääb aastas suurusjärguna 4–6 miljonit eurot otse nende omavalitsuste kasutada, kus kaevandamine toimub. Kuidas omavalitsus seda raha täpselt kasutab, kuidas täpselt kohalike inimeste elukeskkonda parandab, on nende otsustada. Kuna Virumaal on olnud viimastel aastatel vajadus aga väga kulukate keskkonnainvesteeringute järele, siis oleme sealseid suuri investeeringuid rahastanud eurorahast. Näiteks viimase viie aasta jooksul on Virumaa keskkonda investeeritud kokku veidi üle 150 miljoni ­euro. Riigisisestest keskkonnatasudest poleks olnud sedavõrd suuri investeeringuid lihtsalt võimalik rahastada, see oleks võtnud aastakümneid aega. Nii et kui tahtakse numbritega manipuleerida, siis “unustatakse” tavaliselt ­euroraha ära ja see loob moonutatud pildi.