Investor Toomase edukas suvi

Septembri alguse seisuga on Toomase portfelli väärtus tõusnud 217 744,06 euroni. Raha oli portfellis ülekaalus (52%), ülejäänud oli aktsiates. Võrreldes juuni lõpuga, oli septembris portfelli tootlus 3,7%. Aastaga on portfell kasvanud 12%, sel aastal 9%.

Venemaa sanktsioonid Toomast ei mõjutanud. Venemaa kehtestas augusti alguses impordikeelu Euroopa Liidu riikidele ning Norra lõhekasvatajatele. Ka investor Toomase portfellis on Norra lõhekasvataja Leroy Seafood, mille aktsia hakkas pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kukkuma. Venemaa on suuruselt kolmas Norra lõhe importija, kes andis juulis enam kui 9% lõheekspordi tulust. Augusti teises pooles sekkus Norra valitsus, mis asus lõhekasvatajaid ­aitama. Et vähendada Venemaa sanktsioonide mõju, võimaldas Norra valitsus lõhekasvatajatel hoida suuremaid varusid ning viivitada väljapüügiga. See otsus tõstis Leroy aktsiat ning kokkuvõttes tuli kahe kuuga tõus üle 4%.

Suurim tõusja Apple. Investor Toomas investeeris Leroy aktsiasse esimest korda möödunud aasta novembri lõpus. Investeerimisidee oli saada osa kalakasvatuse oodatavast kasumikasvust, kus oli oodata lõhe hinnatõusu. Investeering on end ära tasunud ning seetõttu on Toomas sel aastal kaks korda ka Leroy aktsiaid juurde ostnud.

Suurima tõusupanuse investor Toomase portfelli andis tehnoloogiafirma Apple, mille aktsiale tehti juunis split 7–1. Aktsia hind vähenes seitse korda ja see andis võimaluse investoreil Apple’i aktsiat odavamalt osta. Kahe kuuga tõusis Apple’i aktsia üle 14%. Tugeva tõusu tegid ka nii ­Southern Copper, mis tõusis ligi 9%, kui ka Microsoft, mis tõusis 8%.

Kaitsetööstus. Toomast on hakanud üha rohkem huvitavama kaitsetööstuse aktsiad, kuid lõplikku otsust ta veel langetanud pole. Venemaa näitab muskleid Ukrainas ning Hiina on enda sõjalist võimekust kasvatamas. Hiina demonstreerib vaieldavate merevalduste pärast oma laevastiku ja lennuvägede suurust nii Jaapanile kui ka teistele Kagu-Aasia riikidele. Samas on ka pinged Lähis-Idas suurenenud. Toomas analüüsis viit USA kaitsetööstusettevõtet ja ka Rootsi Saabi, kuid viimase aktsia oli liiga kallis ning see sõelale ei jäänud. Saabi I kvartali tulemus oli nõrk ja Šveitsis kaotati suur tellimus. Sõelale jäänutest välistas Toomas ka Boeingu aktsia, kuna suur osa ettevõtte tulemustest tuleb reisilennukite tootmisest.

Järele jäid Northrop Grumman, Raytheon, Lockheed Martin ja General Dynamics. Nende aktsiate P/E (hinna ja kasumi suhe) on vahemikus 13,43–15,94 ja dividenditootlus 2,1–3,2%. Kõige positiivsema mulje jättis Toomasele Raytheon, mille aktsia dividenditootlus on 2,5% ning tõusuruumi analüütikute hinnasihini 10%. Raytheoni P/E on 13,43, olles väiksem ülejäänud kolmest. Ettevõttes käib restruktureerimine ning teise kvartali tulemused vastasid analüütikute ootustele.

Kaitsetööstusfirmade aktsiad pakuvad praeguste geopoliitiliste sündmuste taustal huvi, kuid ka siin on vastakaid fakte. Nimelt on USA ja Suurbritannia oma kaitsekulutusi vähendamas ning enamik suurtest ettevõtteist sõltuvad riiklikest, eelkõige USA valitsuse tellimustest.

Meelitab Kagu-Aasia. Toomas on kaalunud sel aastal ka investeerida suure languse teinud biotehnoloogiaettevõtete aktsiatesse. Eelmisel aastal oli biotehnoloogia sektor üks parimaid, kuid sel aastal on mõne sinna valdkonda kuuluva ettevõtte aktsia peaaegu 50% kukkunud. Põhjuseks on nõrgemad kasumiprognoosid ning mõne ettevõtte puhul ka see, et ei ole avastatud ­uusi ravimeid.

Toomasele on pakkunud huvi ka kauge, kuid kiiresti kasvav Kagu-Aasia regioon. Vietnam ja Tai on riigid, kus börsidel on tõusupotentsiaal olemas, aga pole teada, milliseks võib sealne kohalik poliitiline olukord muutuda. Vietnami börs on sel aastal eurodes arvestatuna tõusnud 26 protsenti, Tai börs 22 protsenti.

Praeguste arenenud riikide aktsiaturge eesotsas USA, Euroopa ja Suurbritanniaga vaatab Toomas pisut ettevaatlikult, kuna sealsed börsi­indeksid on ilma korrektsioonita kiire tõusu teinud.