• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viljandisse soovitakse rajada IKT-kõrgkool

    Täna algaval konverentsil ­Viljandis arutatakse ideed rajada linna ingliskeelse õppega IKT-kõrgkool, kus võiks 10 aasta pärast õppida 1000 üliõpilast üle kogu maailma.

    “Euroopa Liidus on prognoosi kohaselt juba 2015. aastal puudu üle poole miljoni IKT-spetsialisti,” rääkis pakiautomaate tootva ettevõtte Cleveron juht ja kõrgkooli rajamise idee autor Arno Kütt. “Kui vaadata muutusi kogu maailmas, on näha, et IKT muutub järjest olulisemaks. IKTs tekib uusi töökohti nii Eestis kui ka kogu Euroopas,” lisas Kütt.
    Idee küpses aasta. IKT-kõrgkooli rajamise idee pakkus Kütt välja möödunud aastal ajalehe Sakala ja Euroopa Parlamendi korraldatud arvamusliidrite lõunal. Hiljem on mõtte tugevate ja nõrkade külgede üle arutletud korduvalt ning nüüd on aeg võtta ette sammud idee elluviimise poole.
    Ettevõtlike Noorte Koja (JCI) aastakonverentsil “Targalt tulevikku” räägib Arno Kütt oma visiooni lahti ning seda arutatakse koos teiste Viljandi kõrgkoolide esindajate ja arvamusliidritega.
    Küti nägemuses võiks rajatavas IKT-kõrgkoolis aastaks 2025 õppida päevases õppes 1000 üliõpilast. Õppetöö toimuks inglise keeles ja kuni 50% tudengitest tuleks välisriikidest.
    Linnale hea tõuge. Viljandisse IKT-kõrgkooli rajamise eesmärk on loomulikult ka Viljandi elu edendamine. “Kui tudengid üle ilma Viljandisse päevasesse õppesse kokku tuleksid, oleks väga tõenäoline, et nii mõnigi neist paneb siin aluse oma ettevõttele,” selgitab JCI Viljandimaa koja president Martin Raud. “Ja kui talle siinne elukeskkond meeldib, pole võimatu, et ta jääbki viljandlaseks”.
    Idee liigset ambitsioonikust Martin Raud ei pelga. “Kui suurelt mõelda, on võimalik ka esmapilgul hullumeelsena tunduvate algatustega sihile jõuda,” selgitas Raud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.