Kabelimats järelmaksu pakkujatele

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 8. oktoober 2015 kell 4:00
Jaga lugu:
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kabelimats järelmaksu pakkujatele
Kasutatud autode müügiga tegeleva Delfi Grupp OÜ müügiplats Tartus. Järgmise aasta kevadest nad enam klientidele auto müüki järelmaksuga pakkuda ei saa.Foto: Väinu Rozental
Järgmise aasta märtsis kehtima hakkav seadus võib anda kabelimatsu paljudele väiksematele ettevõtetele, kes müüvad kaupa järelmaksuga. Kõik kehtivad järelemaksulepingud muutuvad tühisteks, kui müüja ei hangi finantsinspektsioonilt tegevusluba.
Keda uus seadus puudutab?
Krediidiandjate ja -vahendajate seadus kohaldub neile, kelle jaoks tarbijatele krediidi andmine või vahendamine on ettevõtlustegevus ehk majandustegevus.
Seadus kohaldub ka liisingu- ja järelmaksuandjatele, kuna tarbija seisukohast ei ole vahet, kas krediiti antakse tavalise laenu, liisingu või järelmaksu vormis.
Eelnõu normid ei kohaldu liisinguandjatele, kelle emaettevõtja on krediidiasutus ja liisinguandja kuulub konsolideeritud järelevalve alla. Seetõttu ei ole eraldiseisev järelevalve selliste liisinguandjate suhtes otseselt vajalik.
Samuti ei kohaldata eelnõu hoiu-laenuühistutele kui täidetud on tingimused: a) hoiu-laenuühistu keskmine nn intressimäär on krediidiasutuste tarbimislaenude intressimäärast madalam; b) hoiu-laenuühistu liikmete arv ei ole suurem kui 3000.
Seaduse eesmärk on võtta tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muu hulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.
Lõuna-Eesti kasutatud autode müüjad saatsid õiguskantslerile avalduse, milles paluvad kontrollida, kas juba jõustunud, kuid mitte veel kehtiv krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) on kooskõlas põhiseadusega. Ettevõtjate hinnangul ei toeta see seadus vaba ettevõtlust ja suretab väikesed ning keskmised maal tegutsevad ettevõtted välja. Seadus kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt ning takistab majandus- ja kutsetegevust, väidavad automüüjad.
Järgmise aasta 21. märtsist kehtima hakkav seadus sätestab, et praegu järelmaksu pakkuv automüüja ei tohi enam autosid järelmaksuga müüa, kui ta pole selleks eraldi finantsinspektsiooni luba taotlenud. Ja mis veelgi hullem, automüüja ei tohi ka enne seadust sõlmitud järelmaksulepingute eest tasu võtta.
Kasutatud autode müüjad ütlesid, et autode müügiga tegelevat äriühingut ei saa võrrelda finantsteenuse pakkujatega. Automüüja ei ole laenu väljastaja, ta pakub klientidele võimalust maksta kauba eest osamaksetega.
Kasutatud autode müüja Raidsaare OÜ omaniku Hannes Mikelsaare hinnangul ei too uus seadus kasutatud autode müüjale midagi head. „Reeglina ei ole inimestel kasutatud autot või paati ostes võimalik kogu raha kohe välja käia,“ ütles Mikelsaar. Ta lisas, et liisingu- ja rahastusfirmade abi kasutamine on põhjendamatult palju kulukam, sest kaasnevad lepingutasud, intressid ja ostja peab tellima ka hindamisakti.
Uuel seadusel kaks puudust
Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Kaido Künnapasi hinnangul on krediidiandjate ja -vahendajate seadusel kaks puudust.
Seadus kohaldub kõikidele krediidiandjatele, mitte ainult kiirlaenufirmadele.
See suretab väikeettevõtlust välja, kuna loataotluse koostamine eeldab mitme mahuka dokumendi koostamist. Need on näiteks sisekorraeeskirjad, rahapesu tõkestamise reeglid, krediidiotsuste tegemise reeglid. Muu hulgas kaasneb ühekordne kulu, mis on 10 000-25 000 eurot. Et tegevusluba saada, on vajalik ka iga-aastane audit ning siseaudiitori palkamine, mis tähendab iga-aastaselt täiendavat kulu 5000-6000 eurot. Sellised kulud söövad aga väikeettevõtja järelmaksu teenusest saadava intressitulu ja äri ei ole enam otstarbekas sellisel kujul ajada.
Finantsinspektsiooni tõlgenduse järgi peavad tegevusloa taotlema ka need ettevõtted, kes ei sõlmi alates 2016. aasta märtsist uusi lepingud ega muuda olemasolevaid, vaid kes lihtsalt saavad krediidimakseid tagasi vastavalt juba sõlmitud lepingule.
See võib panna tarbijad halba seisu, kuna firmadel ei jää üle muud kui laenud enneaegselt tagasi nõuda. Kui aga klientidel vajalikku raha ei ole, siis lähevad laenud täiturite kätte või hakatakse tagatisi realiseerima.
Lahendatakse probleemi, mida ei eksisteeri
Mikelsaare sõnul üritatakse uue seadusega lahendada probleemi või puudusi, mida ei eksisteeri. Juba kehtiva seaduse alusel peab sõidukimüüja andma oma kaubale garantii ning samuti krediteerib müüja klienti. Seetõttu ei hakka kauba müüja kliendile ka väidetust kehvemat kaupa pakkuma. Klient aga ei pea tegema lisakulutusi krediidi saamiseks, selgitas Mikelsaar. „Teadlikult keegi varjatud puudusega halba kaupa järelmaksuga ei müü, sest see tekitaks hoopis probleeme,“ rõhutas ta.
Uus seadus pingestab Mikelsaare kinnitusel olukorda turul. Kõrgepalgalisi see ei mõjuta, sest nende jaoks pole suurt vahet, kuidas oma ostu rahastada. Väiksema sissetulekuga inimesed satuvad tema sõnul kehvemasse olukorda. „Suured krediidipakkujad tahavad olukorda enda kasuks pöörata, kliendisõbralik see küll ei ole,“ märkis ta.
VM Motors OÜ omanik Varmo Vaher rõhutas, et kasutatud autode müüjad ei anna inimestele laenu ehk raha. „Meie käest ostetakse auto. Inimesed on tulnud ja võtnud meie käest järelmaksu näiteks sellepärast, et talle ei anta pangast laenu, kuna ta töötab teises riigis,“ nentis ta.
Kasutatud autode müüjad ütlesid, et pakuvad klientidele järelmaksuvõimalust seetõttu, et vanemate kasutatud autode ostuks on keeruline liisingut saada. Pangad soosivad pigem uuemate autode ostmist, mis ei ole vanemad kui kuus aastat.
Vaheri sõnul on tal kui automüüjal pärast seaduse jõustumist kõige lihtsam lahendus auto enda nimele kirjutada ning see siis edasi kliendile müüa. „Eesti riik soosib selliseid tehinguid, mida tegelikult teha ei taha. Kasutatud autode äri on läinud väga keeruliseks,“ ütles Vaher.
Ka Mikelsaar ütles, et finantsinspektsioonilt tegevusluba ta taotlema ei hakka, sest esitatavaid nõudeid väikestele ja keskmistele ettevõtjatele pole võimalik täita. Kuna ettevõtte põhitegevus on autode müük, mitte krediidi andmine, ei jõua ta loa taotlemisega tegeleda.
Tegevusluba taotlema ei hakata
Delfi Grupp OÜ üks omanikest Toomas Tiisler ütles, et 21. märtsist nõutav tegevusluba muudab olukorra firmale päris keeruliseks. Tegevusluba Tiisler oma firmale finantsinspektsioonist taotlenud ei ole. Ta nentis, et tegevusloa taotlemiseks vajalikke tingimusi ei ole lihtsalt võimalik täita.
Paari suurema krediidiandjaga on Delfi Grupp juba koostöölepingud sõlminud. Ta lisas, et ega automüügifirma ei sunni kedagi järelmaksu kasutama, see on vaba valik ja ligi pooled klientidest on tahtnud seda kasutada.
Tiisleri hinnangul ei ole suurt vahet, kust järelmaks võtta, aga automüüja pakutav järelmaksuvõimalus on kliendile mugavam. „Tuleb vaatab auto üle ja saab kohe ostu ära vormistada. Ega seal suurt muud vahet ei olegi,“ lisas ta.
Ettevõtjad on segaduses
Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Kaido Künnapas selgitas, et kui järelmaksu andja ei ole saanud finantsinspektsioonist tegevusluba, ei tohi ta alates 21. märtsist võtta vastu ka varem sõlmitud järelmaksulepingute osamakseid. See on ka üks põhjus, miks Lõuna-Eesti kasutatud autode müüjad õiguskantsleri poole pöördusid, märkis ta.
Mikelsaare hinnangul ei tohiks aga varem sõlmitud lepingud ebaseaduslikuks muutuda. „Me ei saa ju oma klienti petta. Oleme pikaajalise laenu andnud ja ühel hetkel teatame, et ütleme lepingu üles ja makske kogu raha välja. See lõpeb kollapsiga,“ hoiatas ta. Mikelsaar lisas, et on ka seni pakkunud klientidele võimalust järelmaks kiiremini tasuda, pakkudes boonuseks mõneprotsendilist allahindlust, ent seni pole ükski klient seda kasutanud.
Võimalikud lahendused ettevõtjatele
Ettevõtjatel, kes ei ole suutelised tegevusluba taotlema, sest see on liiga kulukas, soovitatakse:
anda oma laenuportfell üle;
öelda krediidilepingud üles ning saada laenusumma tagasi enne märtsi 2016;
kui laenuportfelli üle anda ei õnnestu, satuvad tarbijad olukorda, kus neilt nõutakse laen enne tähtaega välja.
Võimalikud lahendused seadusandjale olukorra muutmiseks:
Sarnaselt pandimajade erandiga ei ole tegevusluba vaja sellise krediidi andmisel, kus müüakse vallasasi (näiteks auto) järelmaksuga. Vallasasjale seatakse pant ning sellega ei saa tehinguid teha. Sõidukile seatakse registerpant ning sõiduk kindlustatakse.
Pandimajade erand eeldab, et pandi ese jääb pandipidaja (laenuandja) kätte hoiule, mis välistab praegusel juhul näiteks autode müümise sama erandi alusel, kuna keegi ei osta autot, et jätta see müüja kätte hoiule.
Kohaldada seadust vaid neile krediidilepingutele, mille alusel tehakse väljamakse laenusaajale alates 21. märtsist 2016.
Riigikogu soovib korrastada turgu ja kaitsta tarbijat
Seaduse eesmärk oli korrastada finantsteenuste turgu, kaitsta tarbijaid ja soodustada konkurentsi tarbijakrediidi turul, põhjendas uue seaduse vajalikkust Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
Holsmeri sõnul allutatakse eraisikutele krediiti pakkuvate ettevõtete tegevus finantsinspektsiooni järelevalvele. „Krediidiandja peab veenduma tarbija võimekuses oma kohustusi täita,“ ütles Holsmer.
Automüüjaid esindava advokaadibüroo LMP advokaadi Kaido Künnapasi sõnul on seaduse mõte tarbijaid kaitsta, aga põhjustatakse hoopis tarbijate makseraskusi. LMP on pöördunud õiguskantsleri poole, kes saatis küsimused riigikogu rahanduskomisjonile.
Rahanduskomisjoni esimees Holsmer ütles, et on sel teemal suhelnud finantsinspektsiooni juhtidega ning kavatseb lähiajal asja arutada rahandusministri, finantsinspektsiooni juhtide ja õiguskantsleriga. „Seadusemuutus peab olema asjasse puutuvatele turuosalistele sujuv ning üheselt mõistetav,“ teatas Holsmer. Ta rõhutas, et seadus läbis kevadel hea õigusloome tava kohase kooskõlastusprotsessi ning president kuulutas selle välja. „Kooskõla põhiseadusega tuleb kahtlemata kontrollida, kuid see teema ei kerkinud seaduse vastu võtmise ajal esile,“ nentis Holsmer.
Õiguskantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles, et ettevõtjate pöördumine saab vastuse novembris ning praegu ootab õiguskantsleri büroo veel vastuseid hulgale teabenõuetele, mis on seadusandjale väljastatud .
Eesti Liisingfirmade Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul mõjutab uus seadus kõiki liidu liikmeid, keda on kokku 9. „Seaduse aluseks on ELi direktiiv ja meie oleme leppinud, et seadust tuleb täita,“ märkis Hääl. Ta lisas, et uus seadus suurendab oluliselt liisingufirmade aruandluskohustust.

KOMMENTAAR
Finantsinspektsioon: Ettevõte peab leidma seadusliku lahenduse
Livia VosmanFinantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht
"Alates 21. märtsist peab ka praegu kehtivate krediidilepingute teenindamiseks olema tegevusluba. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) eelnõu esitati kooskõlastusringile 2014. aasta septembris. See andis piisava aja turuosalistele arvamuse avaldamiseks enne seaduse vastuvõtmist riigikogus tänavu 18. veebruaril. Alates seaduse väljakuulutamisest on jäetud peaaegu aasta aega, et otsustada tegevusloa taotlemise üle, aga ka praegu tuleb tarbijale krediidi väljastamisel jälgida KAVSist ja ka võlaõigusseadusest tulenevaid nõudeid.
Regulatsioon kohtleb kõiki turuosalisi võrdselt, välistades näiteks olukorra, kus varasemalt kokku lepitud krediidilepingu limiidi ulatuses väljastatakse tarbijale krediiti ilma tegevusloata. Ettevõtted peavad oma õigusliku olukorra selgeks tegema, plaanid läbi mõtlema ning load taotlema. Kui ettevõte soovib neid teenuseid edasi osutada, tuleb tal selleks taotleda tegevusluba. Kui ta tegevusluba taotleda ei soovi, siis järelikult ei soovi ta ka seda teenust edasi pakkuda ja peab vastavalt ka oma ettevõtte tegevuse ümber korraldama."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Jaga lugu:
Hetkel kuum

Afganistani põgenikke saadavad Eesti tööturul lootusetus ja kurbus: „Ma ei anna veel alla.“

Tööd ja tuge vajavad põgenikud takerduvad Eestis bürokraatia puntrasse

Töötuid on Eestis rohkem, kui statistika näitab

CV-Online'i turundusjuht: inimesed on valmis töökohta vahetama, kui palgatõus on 30%

Töötajad on valmis töökohta vahetama juhul, kui palgatõus on 30%, rääkis CV-Online’i turundusjuht Karla Oder hommikuprogrammi intervjuus.

Kõik raadiosaated

Arvamus

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti

Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.

Kõik arvamuslood

Investor

Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma

Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.

Kõik investeerimisteemad

Reaalajas börsiinfo

HETKEL EETRIS:

Kuula otse

Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!

Juhtimine

Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär

Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.

Kõik juhtimise artiklid

Kõik artiklid

Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?

Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.

Kõik Äripäeva artiklid

Sisuturundus

Suur lugu

Lätlannast Miss Multiversum õpetab, kuidas "olla oma elu jumalanna"

Hiigelhaaranguga lõhki rebitud rahvusvahelises skeemis paljastus väike Eesti firma

Koroonakriisi võitjad ja kaotajad: ühes otsas Synlab, teises Ida-Virumaa krüptomiljonärid

Kõik Äripäeva artiklid

Raadiosaated

Jake Farra äärmuslikust säästust: elukaaslasele see väga ei meeldi

Jätkusuutliku portfelli üks alustala on säästumäär, kuna raha ära kulutades portfell ei kasva, selgus saatest „Lavajutud“.

Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas

Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.

Luban kõik
Ainult vajalikud
Muudan eelistusi