Rail Balticu riskid: ELi raha ja paisuvad kulud

Kolmapäeval avaldas raudteeprojekti arendamiseks loodud kolme Balti riigi ühisfirma RB Rail projekti tasuvusuuringu, mille koostas konsultatsioonifirma EY. Analüüsi kokkuvõtet tutvustati juba eelmisel nädalal, see aga keskendus rohkem projekti plussidele.

Üks suurimaid ohtusid on, et Euroopa Liidust tulev rahastus võib kujuneda arvatust väiksemaks või kaduda pärast 2020. aastat sootuks. Praegu loodavad Balti riigid, et EL katab kuludest 85%. Kui raha tuleb palju vähem, projekti tasuvust uuesti hinnata, et välja selgitada, kas sellel on mõtet, kui rahastamiseks on vaja võtta laenu või suuremat riigieelarvelist panusti.

Uuring toob olulisena välja ka ohu, et Rail Balticu ei õnnestu piisavalt kiiresti või piisaval määral äriks pöörata. Selle maandamiseks pakub konsultatsioonifirma välja, et tuleks teha eraldi äriuuring, mis selgitaks välja kauba- ja reisijaveo klientide täpsed vajaduseks. Samuti tuleks teha juba olemasoleval raudteevõrgul katsetusi ning uurida võimalusi kulude kokkuhoiuks.

Märkimisväärne on ka risk, et projekti kulud on alahinnatud. EY märgib analüüsis, et juhul, kui ehitusmaksumus kujuneb arvatust rohkem kui 26% suuremaks, pole raudteeprojektil mingit majanduslikku mõtet.

Uuringus hindab EY Rail Balticu rajamiseks vajaliku kapitalikulutuste mahu 5,8 miljonile eurole. RB Raili juht Baiba Rubesa rääkis teisipäeval ajakirjanikele, et hinnang veel täpsustub, kuna mitmed uuringud ja eelprojektid saavad alles järgmisel aastal valmis. "See on 6 miljardi eurone projekt, pluss-miinus. Loodame, et miinus on suurem kui pluss," rääkis ühisfirma juht.

Finantsilises mõttes pole raudtee tasuv projekt – jooksvad tulud hakkavad jooksvaid kulusid katma kõige varem 2031. aastal.  Aastal 2026 tööd alustava raudtee esimesed viis aastat saavad igal juhul olema rasked, kuna reisija- ja kaubavoo tekkimine võtab aega.

Tasuvusanalüüs jõuab siiski järeldusele, et tervikuna on projekt kasumlik – seda seetõttu, et projektiga kaasneb sotsiaal-majanduslik mõju, mille suurus võib ulatuda 16,2 miljardit eurot.

Näiteks peaks kliimamuutuste vähendamine andma ühiskonnale 3,3 miljoni euro väärtuses hüvangut. Kasu tuleb näiteks sellest, et Rail Balticu rongid sõidavad elektriga ning saastavad seetõttu maanteetranspordist vähem õhku, mis tähendab ka väiksemat mõju keskkonnale ja kiimale.

Ohutust tõstab Rail Baltic analüüsi järgi aga 892 miljoni euro eest.  Uuring toob näiteks välja, et iga läbitud 1 miljardi kilomeetri kohta tuleb autoga reisides ette 11 surma, rongiga aga vaid 0,16 hukkunut. Keskmise Balti riigis elava inimese majanduslikuks väärtuseks hindab uuring seejuures 1,35 miljonit eurot.