NATO: kuidas alternatiivsete uudiste laviini all ellu jääda

Seepärast jätkub ka pseudouudiste loomine ja nende levik, on Sarts veendunud. Harjumuste muutumisega on muutunud inimeste infotarbimine ja ka info mõju neile. „Inimesed ei süvene sageli avaldatud materjali, ei mõista seda – loevad pealkirju ega lülita sisse ratsionaalset mõtlemist, püüavad vaid emotsiooni ja sööstavad edasi järgmise järele,“ selgitas Sarts.

Kui ühiskond tarbib infot sellisel moel, siis pole imestada, et leidub huvilisi, kes sellise vaataja, kuulaja ja lugejaga manipuleerivad. NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse juhi sõnul pole nendeks sugugi alati Kremli propagandistid või terroristid, infoväljal leidub piisavalt ka teisi mängijaid.

Näiteks kutsub Sarts sotsiaalvõrgustike kasutajaid mitte kiirustama, vaid mõtlema järele, miks algavad mõnede uudiste pealkirjad sõnadega „Te ei usu seda, aga…“ või „See muudab teie elu“.

„Selge, et nende taga ei peitu tõsist informatsiooni,“ nentis ta.

Sotsiaalvõrgustike mõju kasv ühiskondlikule teadvusele ning traditsioonilise massimeedia mõju kahanemine on üleilmne tendents, kuid see „infokakofoonia“ tuleb isegi kasuks sellisele meediale, kes loob kvaliteetset, tasakaalustatud ja usaldusväärset informatsiooni, leiab Sarts ja lisab, et paraku pole Lätis sellist meediat just palju – kasvuruumi on.

Kolmapäeval korraldas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus Läti rahvusraamatukogus debati uudiste vahendamise, faktide tõlgendamise jm kommunikatsiooniga seotud teemadel.