Hinnatõus ei morjenda: isegi pensionärid söövad juba avokaadosid!

Vigala Piimatööstuse juhatuse liikme Vallo Asperki sõnul on praegu hinnas rasvased tooted, mistõttu on koor see, mis veab piima hinda üles.  Foto: Sven Arbet / Delfi / Ekspress Meedia
Mari Mets • 7 juuli 2017

Praegu hinnakasvu vedavate toidukaupmeeste sõnul on pannud hinnad ronima ilm – jahedad või ekstreemsed ilmaolud kõikjal maailmas kõigutavad sektori stabiilsust, kuigi tarbijad veel eriti ei tõrgu.

Aimer Peensalu,, Bambona ostu- ja müügijuht 

Võtame näiteks avokaado: kunagi oli ta väga eksootiline, nüüd aga söövad juba isegi pensionärid avokaadot.

Kuigi kliendid veel ei nurise, ei tahaks kaupmehed nüüd väga rohkem hindu tõsta, sest konkurents surub peale. „See on kriitiline piir, kust ei saa müüa ei odavamalt ega kallimalt. Eestis on nii palju kaubanduspinda, jaeketid jälgivad iga päev, kes mis hinnaga mis toodet müüvad, ja teevad vastavalt sellele muudatusi,“ rääkis puu- ja juurvilju müüva Bambona ostu- ja müügijuht Aimer Peensalu.

Restorane OKO, NOA ja Tuljak pidava OKO Restoranid OÜ juhatuse liige Martti Siimann ütles, et tänavu tõstsid nad NOA restoranis esimest korda kolme aasta jooksul hindu ja sedagi pika hambaga.

„Mõtlesime juba eelmisel suvel hindu tõsta, aga ei tahtnud seda lõpuks siiski teha. Senimaani suutsime hakkama saada, aga palgasurve on suur ja tooraine hinnad on tõusnud oluliselt suuremal määral, kui meie oleme oma hindu tõstnud,“ sõnas Siimann.

Ta selgitas, et NOA hinnatõus oli 5–10% ja mitte kõikide toitude-jookide puhul, kuid toorained – mille kulud moodustavad kolmandiku nende kõikidest kuludest – hinnad on tõusnud 10% ja rohkem.

„Praegu pole küll suurt nurinat kuulda olnud. Inimesed saavad aru. Kui võrdleme enda hindu teiste sarnaste restoranidega, siis ega me oluliselt kallimad küll ole. See hinnatõus pole kasumiahnusest, vaid meie katted on lihtsalt kehvemaks jäänud,“ ütles Siimann.

Rasvane on hinnas

Kui eelmise aasta juuniga võrreldes tõusid hinnad Eestis 2,9% (mais aasta varasemaga võrreldes 3,3%), siis toidukaupade hinnad tõusid 6,6%, mis on koos väljapool kodu einestamise ja majutuse 6,8% hinnatõusuga suurim näitaja. Seejuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%.

Vigala Piimatööstuse omanik ja juhatuse liige Vallo Asperk ütles, et kuna kaua tõusule pöördumist oodanud toorpiima hind on nüüd kõvasti tõusnud, on see mõjutanud ka piimatööstuste väljundi hindu.

„Ma arvan, et hinnatõus on olnud isegi väike, arvestades toorpiima hinnatõusu. Praegune tendents näitab küll, et vastu talve selles sektoris hinna alanemist ei tule, pigem liiguvad hinnad ülespoole,“ lausus Asperk.

Ta lisas, et suuremad piimatööstused on sunnitud hindu kergitama, kuna toorpiima prognoositud hind sügiseks on suhteliselt suure tõusuga ja hindade stabiliseerumine võib toimuda alles ehk järgmisest suvest.

Asperk selgitas, et kuna praegu on olnud jahe suvi, siis toorpiima tootmises kasvu pole olnud ja hinnatõusu on vedanud koore hind. „See tähendab, et rasvasemad tooted on moodi läinud. Koore hind on tõusnud viimase aastaga üle 100% või isegi rohkem. Selle tulemusel on üles läinud ka piima hind. Piisab väiksest trendimuutusest inimeste tarbimisharjumustes, et turg muutuks.“

Kuna terve sektor liigub ülespoole koos tarbijate käekäiguga, ei näe Asperk veel muutusi ka tarbijate käitumises.

6,6%tõusid juunis toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnad aasta varasemaga võrreldes.

Öko suvel käivet ei tee

Puuviljade enamikust toidukaupadest kaks korda suurema, 16,8% hinnatõusu kohta ei saa Bambona ostu-müügijuhi Peensalu sõnul muid järeldusi teha, kui et ilm on olnud külm.

„Järgmisel aastal võivad hinnad olla juba miinus 16%, seda ei tea kunagi ette. Kõik sõltub ilmast. Üks päev on toodangut vähe ja siis on hinnad kallimad. Kui kaupa on kõvasti üle, on hinnad jälle soodsamad. Puu- ja juurviljanduses ei saagi väga plaane teha, kui palju ja mida müüa järgmisel aastal,“ rääkis ta.

Ta ütles, et puuviljamüügi seiskohast on viimasel ajal tunne, et sügis ei lähegi kunagi üle – tänavune juuni on olnud keskmisest tükk maad jahedam.

„Külm on olnud igal pool. Eesti enda asjad on pisut kallimad, kui pole päikest ega sooja. Päike on väga suur mõjutaja – kas õues on +10 või +20 kraadi, see on väga oluline. Mingites piirkondades maailmas viskab sellised sademeid, et vesi uputab kõik ära. Osa tooteid on kasvuhoones, aga ka need sõltuvad valguse hulgast ja temperatuurist. Kui tuleb kütta, siis on jälle uued kulud. Kunstlik valgus pole ka päris see kui looduslik päike. Enamik probleeme lähebki ilma kaela,“ rääkis Peensalu.

Puuviljamüügis on Peensalu sõnul positiivne see, et sortiment on kõvasti laienenud ja tavaliste puuviljade kõrval süüakse kõvasti ka ökopuuvilju, kuid suvel vajub nende müük ära, sest inimesed saavad mahedaid tooteid ka oma aiast.

„Eksootilised puuviljad hüppelist käibe- või kasumilisa ei too. See on ikka pika vinnaga protsess. Võtame näiteks avokaado: kunagi oli ta väga eksootiline, nüüd aga söövad juba isegi pensionärid avokaadot. See protsess on aga võtnud aega 7–8 aastat, mitte neid pole hakatud nüüd järsku ostma,“ ütles Peensalu.

Arvestavad Eesti inimeste ostujõudu

Siimann OKOst ütles, et kuigi nende suveklientide seas on palju välismaalasi, kelle jaoks on nagunii siin söömine-joomine väga soodne, peavad nad arvestama ka Eesti inimese ostujõudu.

 „Ja see pole ju hullult paranenud. Keskmine palk võib ju tõusta, aga maksud, bensiini hind ja kogu muu elukallidus kasvavad. Me ei lähtu ainult nõudmise-pakkumise vahekorrast, et kui nõudmist on, tõstame aga hinda. Maja on meil nagunii täis,“ sõnas ta.

Ta ütles, et toiduainete sektoris on hindade kõikumine väga hooajaline – samast kohast ostetud sama tooraine hind võib hooajati erineda 50–60% võrra. Ta toob näite, et vahepeal tõusis palju liha hind, mis oli seotud dollari tõusuga, sest palju kvaliteetset liha tuleb Ladina-Ameerikast. „Rohelised asjad valmivad praegu Eestis, kevadel pidime kaugemalt ostma. Praegu tahavad kõik Eesti maasikaid, aga nende hind on jälle kordades kõrgem,“ märkis Siimann.

Tarbijahinnaindeks (THI) kasvas juunis aasta varasemaga võrreldes 2,9%, mais oli vastav näitaja 3,3%.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine andis THI kogutõusust üle poole.

Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%.

Söömine väljaspool kodu ja majutus kallinesid samuti märkimisväärselt - 6,8%.

Aastatagusegavõrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus.

Võrreldes maiga oli bensiin juunis 0,5% ja diislikütus 1,1% odavam.

Allikas: statistikaamet

Hetkel kuum