Kristjan Pruul • 29 november 2017
Jaga lugu:

Ministeerium näeb palgatõusu taga üldist kasvu

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste  Foto: Rahandusministeerium

Eesti keskmise palga kiiret kasvu lubab majanduskasvu üldine kiirenemine ja ärisektori käibekasv, selgub rahandusministeeriumi hinnangust.

Keskmise palga kasvutempo jätkas kiirenemist, kuid palgakasv oli kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu püsis palga ostujõu kasv eelmise kvartali kasvutempos. Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulude suurenemine võimaldab ettevõtetel töötasusid tõsta varasemast kiiremas tempos, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste pressiteate vahendusel.

Lõhmuste märkis, et inflatsiooniga korrigeeritud palga kasv püsis eelmise kvartali tasemel, 3,5 protsendi juures. Kuigi hõive kasv oli kiire, siis töötunnid töötaja kohta langesid teist kvartalit järjest, mistõttu jäi palgakulude kasv kolmandas kvartalis tõenäoliselt majanduskasvule alla ning palkade areng oli kooskõlas tootlikkuse arengutega.

Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulu tõus võimaldavadki analüütiku sõnul ettevõtetel kiiremini palku tõsta. Kasv on siiani olnud laiapõhjaline ning kadumas ka varasemad sektoritevahelised kasvuerinevused. „Ehitussektor on madalseisust välja saanud ning töömahud viimastel kvartalitel hüppeliselt suurenenud riigi investeeringute toel, mistõttu suurenevad seal kiiresti nii töötajate arv kui ka töötasu. Kaubanduse palgakasv püsib kiire tugeva sisetarbimise ning tööjõu nappuse tõttu. Suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse palgakasv jäi majanduse keskmisele veidi alla, ulatudes 6,8 protsendini, mis on seotud tootmismahtude kasvu aeglustumisega,“ kommenteeris Lõhmuste.

„Keskmise palga kasv püsib tõenäoliselt aasta lõpuni kiire, kuid peaks aeglustuma järgmisel aastal. Majanduse kasvutempo peaks lähikvartalites aeglustuma, samuti ei suurene järgmisel aastal riigi investeeringute maht senises tempos. Lisaks suurendab keskmise ja madalama palgaga töötajate netosissetulekuid maksuvaba tulu tõus 500 euroni kuus, mis vähendab survet brutopalga tõusuks,“ lisas ta.

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis statistikaameti andmetel 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4 protsendini, olles teises kvartalis olnud 6,8 protsenti.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt