IT trendid: e-sport, tehisintellekt ja teksti objektiivsuse kontroll

Kui siiani on põhiline trend tehnoloogiamaailmas olnud see, et protsessorid ning seadmed üldiselt muutuvad võimsamaks, kiiremaks ja odavamaks, siis tulevikus hakkab tehnika muutuma targemaks. Aina enam hakkavad masinõppealgoritmid ja tehisintellektid meie toodetavaid andmeid edukalt analüüsima ning neist aina olulisemaid järeldusi tegema. Sellest ka Delli ekspertrühma kaheksast ennustusest esimene.

Järgmistel aastatel hakkab tehisintellekt oluliselt muutma seda, kuidas me enda seadmetes olevate andmetega kokku puutume ning ei tegele vaid nende andmete haldamisega. Hea näide sellest on fotode haldamine Androidi operatsioonisüsteemis. Kui siiani on tehisintellekt piltide juures suutnud pakkuda neile sobivat värvilahendust, siis hiljuti on hakanud tekkima lahendused, mis suudavad ka iseseisvalt tuvastada, mis või kes täpselt pildil on. Analüüsitavad tegevused muutuvad keerukamaks ning tehisintellekt teeb meie eest aina enam tööd ära.

Alates 2018. aastast hakkab aina suurenev IoT seadmete arv linnades end korralikult ära tasuma. Internetti ühendatud seadmeid võib juba praegu leida meie kodudest, autodest ja organisatsioonidest. Kuna tehnika muutub jätkuvalt odavamaks, siis on internetiga ühendatud seadmeid peagi 100 miljardit ning pärast seda juba triljon. Kõik need seadmed toodavad andmeid ning andes need andmed tehisintellektile analüüsimiseks, saab meie igapäevast elu palju efektiivsemaks muuta.

Taolist trendi võib praegu näha autode puhul, mis on juba täna varustatud nutikate sensoritega, mis suudavad mõõta vahemaad eesoleva sõidukiga ning ka sellistega, mis tuvastavad juhi liigutusi. Peagi muudavad sellised tehnoloogiad isejuhtivad autod osaks meie igapäevaelust. Juba enne seda hakkavad autod ise endale hooldusaegu broneerima, autoparandust informeerima sellest, mida on tarvis teha ning iseseisvalt tarkvarauuendusi tegema.

Peagi hakkavad hägustuma piirid reaalsuse ja liitreaalsuse vahel. Liitreaalsuse kasulikkus on juba ammu selge. Näiteks ehitusvaldkond, kus insenerid kasutavad juba praegu liitreaalsuse peakomplekte, et visualiseerida uusi ehitisi ning näha, kuidas mingi tuba tulevikus välja võiks näha. Lisaks on selliste lahendustega võimalik treenida uusi töötajaid isegi siis, kui juhendajat füüsiliselt kohal ei ole.

Virtuaalreaalsusel on samuti häid väljavaateid. Arengud selles vallas jäävad siiski ilmselt pigem arvutimängude valdkonda ning inimeste efektiivsuse tõstmise vallas saab püsivaks tegijaks just liit-, mitte virtuaalreaalsus.

Delli digitaalse transformatsiooni indeks näitab, et 45 protsenti keskmistest ning suurematest organisatsioonidest tunneb, et nad võivad kaduda lähima viie aasta jooksul. 78 protsenti idufirmadest ohtu enda ärile. Seega on klientidega suhtlemine ning nendega eduka suhtluse arendamisse panustamine olulisem kui kunagi varem.

Seega hakkame lähiaastatel nägema palju rohkem masinõppe ja tehisintellekti rakendamist kliendisuhetes. Peagi ei ole ainsaks virtuaalseks osaks kliendiga suhtlemises algeline eelnevalt paika pandud vastustega suhtlusrobot, vaid juba intelligentsed virtuaalsed tegutsejad, kes teevad koostööd inimestega.

Järgmise kümnendi jooksul hakkab tehisintellekt aitama inimestel leida informatsiooni ilma, et teda mõjutaksid emotsioonid või muud eelarvamused. Näiteks on võimalik luua lahendusi, mis ütlevad pärast teksti analüüsimist, kas see sisaldab kallutatust või eelarvamusi. Selliste lahenduste abiga on võimalik luua tekste, mis on objektiivsed ning aitavad inimestel leida tõest informatsiooni. Seega võib olla kallutatuse kontroll tulevikus sama normaalne osa teksti kirjutamisest, kui seda on praegu õigekirjakontroll.

Sel aastal tõuseb märgatavalt arvutimängurite arv, kes lahutavad enda meelt virtuaalreaalsus peakomplekte kasutades, millest vaatab neile vastu arvuti genereeritud maailm. Lisaks jõuab laiema avalikkuseni ka e-sport.

E-spordi fenomen viitab laiemale trendile kus tavaliselt inimeste tehtavad tegevused, nagu sport, on teatud mõttes digiteeritud. Tehnoloogia on selgelt laiendanud spordi mõistet. Võitmiseks ei pea inimene olema teatud füüsise või kehakujuga. Tal peavad olema kiired refleksid ning edu on käes. Iga tuleviku firma on teatud mõttes tehnoloogiafirma ning meie vaba aja veetmine saab olema virtuaalselt jagatud kogemus.

Praegu on pilveteenuseid väga palju ning neid kasutatakse mitmel otstarbel. Mõni ettevõte on loonud firma territooriumile oma pilveteenuse ning mõni kasutab suuremate ettevõtete pakutavaid lahendusi.

Mida enam selliseid lahendus kasutama hakatakse, seda suuremaks muutub ka vajadus üldise, kõiki pilveteenuseid ühendava megapilve loomiseks. Sellisel juhul on võimalik pilveteenuste vahel mugavalt informatsiooni vahetada ning nutikad tehisintellektil põhinevad funktsioonid haldavad süsteemi.

Maailmas tegutsevad osapooled on omavahel aina tihedamalt seotud. Organisatsioonid pole enam ammu omaette seisvad üksikud toimijad, vaid osad suurest ning väga tihedalt ühendatud süsteemist. Toetumine teiste ettevõtete teenustele enda firma tegevustes on suurem kui kunagi varem. See aga tähendab, et väikesed vead võivad viia suurte õnnetusteni. Küberturvalisuslahenduste kasutamine andmete efektiivseks kaitsmiseks muutub seega aina olulisemaks.