Äripäev • 28 märts 2018
Jaga lugu:

Edukaim aasta pärast kriisi

Raha.
Raha.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Eelmine aasta oli majanduses kriisijärgse aja edukaim ning seda oli tunda pea kõikides majandusvaldkondades.

Varasematel aastatel kiratsenud kasv kiirenes mullu pea viie protsendini, mis on kriisijärgse aja tipptase. Kasv kiirenes tänu eksporditurgude märgatavale elavnemisele ning seal hoogustunud hinnatõusule, võttis Eesti Pank värskes majandusülevaates aasta kokku.

Majandust kannustas ka Eesti elanike sissetulekute kiire kasv, mis kajastus majapidamiste tarbimises. Suurem nõudlus ja kõrgem hinnatase nii sise- kui ka välisturul võimaldasid ettevõtetel kasvatada nii käivet kui üle mitme aasta ka kasumeid. Viimaste kuude tööstustoodangu ja ettevõtete küsitluste andmete põhjal on majanduse kiire kasv jätkunud ka selle aasta alguses.

Siiski rõhutas Eesti Panga analüüsimeeskond sarnaselt teistele ökonomistidele, et rikkamatele riikidele järele jõudmiseks on vaja senisest rohkem investeeringuid. Peale aastatepikkust vähenemist suurenesid siiski eelmisel aastal põhivara soetamiseks tehtavad kulutused nii ettevõtte- kui ka valitsemissektoris.

"Kui valitsemissektori investeeringute kasv oli suures osas seotud struktuurifondide tõhusama kasutamisega, siis ettevõtteid pani investeerima soodsam seis välisturgudel ning soov tootmisvõimsust suurendada, et saada osa nõudluse kasvust," tõi keskpank esile positiivseid märke.

Samas paigutasid Eesti ettevõtted investeeringutesse – ehk tulevasse majanduskasvu – lisandväärtusest siiski väiksema osa kui ülejäänud euroala riikide ettevõtted keskmiselt. Seega pole praegune investeerimisaktiivsus veel piisav, et Eesti tulutase rikkamatele riikidele järele jõuaks, tõdes Eesti Pank samas.

Tööturg ülikuum

Tööturg on jätkuvalt ülekuumenemise äärel, sest ettevõtted on endiselt eelistanud investeeringute asemel suurendada pigem töötajate hulka. Väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv on märgid sellest, et eelmise aasta jõudsa kasvu taga on peamiselt lühiajaline nõudluse kasv, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse suurenemine. Tootlikkusest aga sõltub ekspordiedukus ja konkurentsivõime ning majanduse üldine areng, tõdes Eesti Pank.

Seni puuduvad selged märgid, et ekspordi konkurentsivõime oleks palga- ja tootmiskulude kasvu tõttu halvenenud. Väljaveetavate kaupade ja teenuste turuosa eelmisel aastal isegi suurenes veidi ja hindu suudeti tõsta konkurentidest enam, mis on keskpanga hinnangul ka üks põhjustest, miks kaubandusbilansi ülejääk eelmisel aastal suurenes. Konkurentsivõime langust ei ilmne ka eksportööride küsitlusandmetest.

"Arvestades Eesti eksporttoodangu väikest osakaalu välisturgudel, on võimalik, et ekspordiedu taga oli eelmisel aastal peamiselt soodne väliskeskkond ja probleemid ilmnevad alles siis, kui partnerriikide nõudluse kasv aeglustub," hoiatas Eesti Pank siiski.

Raha voolab riigikassassegi

Edukas majandusaasta kajastus ka riigirahanduses. Käibe- ja tööjõumakse laekus eelarvesse plaanitust rohkem, kuid eelarve oli aasta kokkuvõttes puudujäägis ning puudujääk kujunes prognoositust suuremakski. Tulusid ületav kulutuste maht tähendab, et lisaks erasektorile panustas ka riik omalt poolt majanduskasvu kiirenemisse.

"Kuigi puudujääk polnud suur, aidanuks ülejäägis eelarve majandustsükli võimendamise asemel seda tasandada," rõhutas keskpank. Prognoosid näitavad, et majanduskasv lähiaastatel aeglustub, kuid majanduse maht ületab suure nõudluse tõttu endiselt oma jätkusuutlikku taset.

"Seetõttu oleks otstarbekas lähiajaks planeerida eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus oleks võimalik vajaduse korral majandust toetada, rikkumata seejuures kehtivaid eelarvereegleid," märkis Eesti Pank.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt