Kuidas otsuste tegemiseks andmeid kasutada?

Vassil rääkis Pärnu Finantskonverentsil, et riik on e-valitsuse ökosüsteemi ehitamisega suurepäraselt hakkama saanud. 2016. aastal pakkusid rohkem kui 1000 institutsiooni umbes 1800 avalikku e-teenust, mis lõi kogu Eesti e-valitsuse süsteemis ligi 600 miljonit suhtlusliini.

“Me elame 4. tööstusrevolutsiooni kontekstis. Kuhu kuulub digitaalse ja füüsilise blend,” ütles Vassil. Järgmise kolme aasta jooksul peaks suhtlusliinide arv tõusma 1 miljardini ja Eesti järgmine suurim väljakutse ongi üles leida see ülisuur potentsiaal, mis automaatselt genereeritud andmekogude ristkasutuses leidub.

“Vajame iseõppivaid tarkvaralahendusi tõenduspõhiste ning prognoosivate otsuste tegemiseks valdkondades, mis mõjutavad kõiki inimtegevuse aspekte,”ütles Vassili. Näiteks saaks kasutada riigi käes olevaid ettevõtete maksudeklaratsioone majandustulemuste paremaks jälgimiseks ja prognoosimiseks.

Vassilisi sõnul on riigi käes olevate andmete hulk juba piisavalt suur, kuid suures osas seisab see info kasutult ja sellest ei osata veel lisandväärtust luua.

Andmed koos oskuse, arvutusjõu ja mentaalsusega lubaks ehitada mudeleid, mis saaksid toetada näiteks poliitika kujundamise ja otsuste tegemise protsesse. Oleks võimalik luua prognoosivaid e-teenused avalikus ja erasektoris.