Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätlased loobuvad suurest erastamisest
LätiFoto: Reuters/Scanpix
Läti peaminister Maris Kucinskis lasi avalikkuse vastuseisule viidates kavast maha võtta plaani erastada riigifirmade vähemusosalused Riia börsil, kirjutab uudisteagentuur LETA.
Eelmisel kuul sai Eestiski suurt vastukaja Läti peaministri alluvusse kuuluva sektoriülese majandusarengu keskuse CSCC raport, kus soovitati Läti riigifirmade osaliselt erastades Riia börsi elavdada. Nüüd möönis Läti peaministri büroo, et kava lasti keskusel tööplaanist maha võtta.
Kucinskis soovis otsusega pidurdada avalikkuse pahameelt riigifirmade privatiseerimise pärast. Samas kirjutab LETA, et veel möödunud aasta lõpus avaldas Kucinskis Riia börsi ja arengukeskuse korraldatud üritusel erastamisele toetust ning lootis sellest ka Läti SKP tõusu.
Ühtekokku kuulus nimekirja 20 ettevõtet ning keskus toonitas raportis, et kindlasti ei ole börsil kohta sellistele firmadele nagu Latvenergo energiavõrk, Läti Post, Riia lennujaam, Läti lennujuhtimiskesksus või Läti vaste Eesti riigimetsa majandamise keskusele.
Läti valitsuse eesmärgiks oli tõsta kolme aastaga Riia börsi kapitaliseerituse suhe SKPsse Eestiga sarnaselt 8% tasemele SKPst. Pikemas perspektiivis mõeldi sellele, kuidast tõsta Riia börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus Lääne-Euroopas tavapärase 33% tasemele.
Riia börsil on noteeritud 24 ettevõtet, turuväärtusega 800 miljonit eurot ehk 3 protsenti SKPst. Ka oli Riia börsil päevakauplemine veel 2016. aastal keskmiselt 50 000 euro tasemel, sellal kui Eestis ületas see 630 000 euro ja Leedus 350 000 euro piiri.
Aprilli lõpus esitatud raport pani elavnema ka Eesti finantsturgudel tegutsejad, kes kasutasid võimalust õhutada Eesti valitsust rohkem erastama. Näiteks Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles aprillis, et Läti on õigel teel, sest enamuses idabloki riikides on suurem erastamisstrateegia olemas, kuid näiteks Eestis see puudub.
Redgate Capitali partner Aare Tammemäe nimetas seda heaks uudiseks Balti institutsionaalsetele ja erainvestoritele, kes saavad rohkem investeerimisvõimalusi. Hea uudis on see tema hinnangul ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sest ka nende finantseerimine turgudel paraneb, kui suuremad ettevõtted investoritele Balti riike justkui turundavad.