Selgus värske Eesti keskmine palk

Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusis palk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes esimeses kvartalis brutokuupalk 2,2%, aga seda peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 22% ja tõusid 2017. aasta esimese kvartaliga võrreldes 24%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 7,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta esimeses kvartalis 7,38 eurot, tõustes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 3,5%.

Keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal.

Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, kodutarvete parandust, iluteenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500 eurole ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille järgi on sellest aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis tänavu esimeses kvartalis kõikidel tegevusaladel, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv haldus- ja abitegevuses, info ja side tegevusalal ning veonduses ja laonduses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1510 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1386 eurot) ja Tartu (1209 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli esimeses kvartalis 1667 eurot ja tunnis 10,81 eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.

Maksuamet teatas, et esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 830 342 389 eurot ja väljamakse tehti 556 610 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, suurenes mediaan 74 euro võrra ehk 876 eurolt 950 euroni. Toona tehti väljamakseid 546 499 inimesele summas 1 677 467 297 eurot ehk ligi 153 miljonit eurot vähem.

Maakondade lõikes oli 2018. aasta esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1054 eurot ja 770 eurot.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Maksuameti kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas.