Äripäev • 10 juuni 2018
Jaga lugu:

Šveitsi radikaalne pangandusreform jääb ära

Šveits
Šveits  Foto: Reuters/Scanpix

Šveitslased otsustasid täna referendumil, et ei taha oma pangandussüsteemi radikaalselt muuta.

Plaan, mis Alpides küpses, oleks pööranud pea peale kogu pangandussüsteemi, nii nagu me teda praegu tunneme. Praegu on Reutersi andmetel ligi 90 protsenti Šveitsis ringluses olevast rahast puhtalt elektrooniline raha, mille on loonud kommertspangad. Rahvahääletuse organiseerijate hinnangul on see süsteem jätkusuutmatu ning nad tahtsid rahasüsteemi riski vähendada selle kaudu, et kliendid saaks oma raha riskivabalt nii-öelda riigipanga kontol hoida.

Raha “õhust juurde trükkida” oleks selle plaani järgi tohtinud vaid keskpank. Teised pangad oleks tohtinud välja laenata ainult nii palju raha, kui neil endil parasjagu varudes olema juhtub või mida nad omale finantsturult hankida suudaksid.

Idee vastu oli rohkem kui kolmveerand valijatest, seisab Šveitsi valitsuse ametlikus teates. Pooldajad ei saavutanud ülekaalu mitte üheski piirkonnas.

Kardeti halba mõju majandusele

Peamine põhjus, miks rahvas ütles „ei“, oli kardetud halb mõju majandusele. Šveitsi valitsus oli algusest peale plaani vastu, sest kartis sellest tulenevat ebakindlust. Niisiis teatas valitsus nüüd, et on tulemustega rahul. „Sellise plaani ellu viimine oleks tekitanud nii palju küsimusi ja segadus oleks kestnud aastaid,“ ütles rahandusminister Ueli Maurer. „Šveitsi rahvas ei taha tavaliselt riske võtta ja ka seekord ei näinud nad, et uuest süsteemist saadav kasu selle riski üle kaaluks. Meie pangandussüsteem toimib ka praegu. Vahepeal valitsenud umbusk pankadesse on suuresti kadunud,“ rääkis ta.

Selle plaani üks tulisemaid vastaseid oli algusest peale Šveitsi keskpanga juht Thomas Jordan ise, kelle sõnul võinuks see keskpanga tööd tõsiselt häirida: pank ei saaks siis iseseisvat rahanduspoliitikat ajada ning poliitilisele survele vastu panna. Nii tuligi pärast referendumit pangast teade: „Meil on hea meel, et hääletus nii läks – see oleks olnud erakordselt kahjulik samm.“

Šveitsi Pankurite Liidu tellimusel tehtud uuring näitas, et kui plaan töösse võetaks, tooks see kaasa Šveitsi sisemajanduse kogutoodangu languse 0,4 protsendi võrra.

Samal ajal väidavad plaani toetajad, et kui kliendid saaksid raha hoida Šveitsi Keskpangas, vähendaks see riski, et kriisi ajal pankade pankrotid riigi majandust õõnestaksid. Viimati tajusid šveitslased sedasorti juhtumit teravalt 2008. aastal, kui riik oli sunnitud päästma raskustes UBSi.

Idee eestvedajad – mõned akadeemikud, endised pankurid ja teadlased – avaldasid, et jätkavad oma mõtete tutvustamise ja probleemistiku selgitamisega. „See on alles algus,“ ütles kampaania eestvedaja Raffael Wuethrich. „Meie eesmärk on, et raha oleks inimeste teenistuses, mitte vastupidi, ja selle nimel töötame me edasi.“

Mõte ise pole uus. Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all 2012. aastal väljaantud uurimuses leidsid autorid, et tegu oleks viisaka ideega. Mõtet on omal ajal toetanud ka selline majanduse suurkuju nagu Nobeli preemia laureaat Milton Friedman.

Kuidas toimub rahvahääletus?

Otsedemokraatia vormina on Šveitsis rahvahääletus väga levinud kõikidel tasanditel alates kommuunidest riigi endani välja. Kui tegu on riigiülese rahvahääletusega, peab initsiatiivi läbiminekuks olema selle poolt nii enamik hääletanuid kui ka enamik kantoneid. Hääletada saavad kõik Šveitsi kodanikud. Takistuseks on vaid vaimuhaigus.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt