Pille Ivask • 11. oktoober • 5 min
Jaga lugu:
Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa sõnul peaks majutusettevõtetele kehtiv käibemaksusoodustus laienema ka toitlustusettevõtetele, sest see aitab võidelda ümbrikupalkadega ning tõsta nende konkurentsivõimet.
Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa sõnul peaks majutusettevõtetele kehtiv käibemaksusoodustus laienema ka toitlustusettevõtetele, sest see aitab võidelda ümbrikupalkadega ning tõsta nende konkurentsivõimet.  Foto: Margus Ansu / Virumaa Teataja / Scanpix

Käibemaksulobi kogub tuure

Kuigi rahandusministeerium näitab maksueranditele punast tuld, on meil väiksema käibemaksu tahtjatest tekkinud pikk rivi. Majutusasutustega sarnasest soodustusest unistavad ka toitlustusettevõtted, raamatukirjastajad, ürituste korraldajad ning isegi toiduainete tootjad.

„Eesti on Euroopas väheseid maid, kus on toiduainetel nii kõrge käibemaks. Arvestades, et ei lühikeses ega pikas perspektiivis tooraine hinnad ei lange, on elukalliduse seisukohalt toiduainete käibemaksu langetamine üks suuremaid teemasid,“ rääkis oma valdkonna soovidest PRFoodsi juhatuse liige Indrek Kasela.

Kuigi lisaks toidutootjatele on huvilisi veel palju, siis rahandusministeeriumis praegu ühtegi käibemaksusoodustust ette ei valmistata. Ministeeriumi avalike suhete osakonna esindaja Siiri Suutre sõnul on Eesti alati pooldanud võimalikult väheseid maksuerandeid, et mitte moonutada majandussuhteid. "Käibemaksuerandid ei ole valdavalt efektiivne meede mingi toote või teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Samuti suurendab maksuerisus alati maksude administreerimise kulusid," märkis Suutre.

Toitlustusasutused viitavad teistele riikidele

Hotellide ja restoranide liidu ning konjunktuuriinstituudi värskest uuringust selgub, et kuivõrd majutusasutuste käibemaksusoodustus on asja ette läinud, võiks seda laiendada ka toitlustusettevõtetele. Uuringus märgitakse, et kui Soomes langetati 2010. aastal toitlustusteenuste käibemaksumäära, muutusid paremaks nii toitlustussektori majandusolukord kui ka investeerimisvõime. Samas oli maksumuudatuse mõju hindadele marginaalne, vaid paar protsenti. Euroopa Liidus tervikuna kehtib alandatud käibemaksumäär toitlustusettevõtetele suisa 17 riigis.

Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa selgitas, et kuivõrd toitlustus on ressursimahukas ning digitaliseerimisvõimalused erinevalt paljudest teistest valdkondadest ahtad, oleks maksusoodustus sobilik. Küsimusele, kas tõesti aitaks käibemaksualandus kaasa sellele, et toitlustusfirmad kassaaparaadi taga maksupättust ei tee, vastas Loodmaa, et ettevõtjad on sageli sundseisus, et oma tegevusega ellu jääda. Ta lisas, et ümbrikupalgad on turisminduses levinumad just toitlustusäris ning soodustus aitaks nende vastu võidelda.

Cinamon Holdingu juhatuse esimees Tatjana Tolstaya tänavu Äriplaanil. Tolstaya leiab, et ürituste piletitele võiks kehtida käibemaksusoodustus.
Cinamon Holdingu juhatuse esimees Tatjana Tolstaya tänavu Äriplaanil. Tolstaya leiab, et ürituste piletitele võiks kehtida käibemaksusoodustus.  Foto: Raul Mee

Kultuur taas soodsamaks

Selgub aga, et käibemaksusoodustuse vastu huvi tundvaid valdkondi on teisigi. Järgmise huvilisena on üles kerkinud kultuuritegijad. See pole iseenesest üllatav, sest kümme aastat tagasi oli Eesti avalikkuses omajagu poleemikat selle ümber, miks otsustas valitsus lõpetada kontsertide ning etenduste piletimüügile kehtinud 5% käibemaksu.

Möödunud nädalal toimunud Äriplaani konverentsil ütles kinoketi Cinamon Holdingu juhatuse esimees Tatjana Tolstaya, et ürituste piletitele võiks ka kehtida käibemaksusoodustus. „Kui vaatame meelelahutust kui majandusharu, siis peame pöörama tähelepanu maksudele. Eestis on põhiline maks käibemaks. Mitte mingisuguseid soodustusi selle hulgas ei ole, kõikidel piletitel on ühesugune käibemaks. Teistes maades on kultuuriürituste piletitel käibemaksusoodustused," rääkis Tolstaya.

„Kui käibemaks on väiksem, toimub ahelreaktsioon, mis mõjutab turismiäri, meelelahutusäri, haridust. Nii et see tegelikult edendab majandust tervikuna. Tervendab ja edendab ettevõtluskliimat," arvas Tolstaya.

Kontserdikorraldaja Live Nationi peapromootor Eva Palm tõdes samas, et jääb käibemaksusoodustuse teemal pigem ükskõikseks, kuivõrd isegi soodustuse korral ei muutu külastaja jaoks midagi soodsamaks.

Kirjastajad ei pea reaalseks

Väike lootusekiir saada maksusoodustus on ka kirjastajate hinges, sest kunagi kehtis raamatutele 5% käibemaks, nüüd on see 9%. Kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet tõdes, et kuivõrd hiljaaegu andis Euroopa Liit oma heakskiidu sellele, et e-raamatute käibemaks võiks olla võrdne raamatute omaga, teeb liit tööd selle nimel, et nii läheks see ka meil. Praegu digiraamatud maksusoodustuse alla ei lähe, neile kehtib tavaline, 20% käibemaks.

Samas on Eestis digiraamatute osakaal kogu raamatuturust endiselt tagasihoidlik, Urmeti sõnul kõigest 1-2%. Ta tõdes, et kuigi aastaid tagasi rakendus raamatutele 5% käibemaks, liit praegu siiski selle nimel tööd ei tee, et praegust käibemaksumäära alandataks. „Ei tundu reaalne,“ hindas ta.

Siiski tõdes Urmet, et pärast digiraamatute käibemaksukärbet võib liit hakata tegema tööd selle nimel, et ka paberraamatute maksusoodustus suureneks. Siiski märkis ta, et selle peaksid liidu liikmed omavahel kindlasti läbi arutama.

Tamsar: turism võiks olla erand

Äripäevale teadaolevalt on surve erinevatest valdkondadest küllaltki tugev. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar arvas siiski, et oleks mõistlik vähem maksuerandeid teha. „Hotellide teema on selles mõttes teistsugune, et nemad konkureerivad ka rahvusvahelisel turul, kus teised riigid teevad soodustusi,“ tõdes Tamsar.

Ta sõnas, et turismi toetamine on väga vajalik, sest turist kulutab oma raha igal erinevates valdkondades. Eestit külastas hotellide ja restoranide liidu andmeil eelmisel aastal 6,1 miljonit välisturisti.

Lehis: tabu ei tohiks see olla

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles, et pole käibemaksumäära soodustusele poolt ega vastu, sest olulisim on paika panna, kas ja kes soodustust vajavad ning kuidas on see reguleeritud.

„Tabu ei tohiks see olla,“ lisas ta. Lehis selgitas, et vajadus maksusoodustuste järele sõltub valdkonnast ega pruugi endaga kaasa tuua hinnalangust, kuivõrd viimane sõltub konkurentsist. See-eest saab maksudest ülejääva raha suunata näiteks töötajate palkadesse. Ta selgitas, et ka Euroopa Liit on soovitanud suurte tööjõukuludega ning lõpptarbijale suunatud teenuste valdkonnas teha maksusoodustusi. „Keskenduda tuleks valdkondadele, kus on enim probleeme,“ ütles Lehis.

Küsimusele, kas aus poleks langetada hoopis üldist käibemaksumäära, vastas Lehis, et see oleks liiga kallis.

Murekohtadena näeb ta maksusoodustuse ideede puhul aga ühelt poolt sihtgrupi määratlemist ehk seda, kes ja miks maksusoodustust saab. Ta rõhutab, et tegu peaks olema väga konkreetse seadustikuga.

Lehis tõi kurioosseid näiteid mujalt maailmast, kus liiga üldine seadustik on kaasa toonud kummalised vaidlused. Sama seaduse kontekstis on mujal riikides arutatud näiteks selle üle, et kui külma viineri peaks lugema tooteks, siis soojendatud viiner kvalifitseerub juba toitlustusteenuseks. Või siis korgiga limonaadipudelit saab pidada tooteks, aga korgita pudelit juba toitlustusteenuseks. „Selle koha pealt võib ta keeruliseks minna, aga on kindlasti lahendatav,“ usub Lehis.

Kolmanda tõi ta esile, et kui maksusoodustused sisse viiakse, laienevad need ka impordikaupadele ning sel juhul peab kindlaks tegema, et kõik osapooled ehk ka välispartner saaks seadusest ühtemoodi aru.

Rahandusministeerium: maksuerandid pole efektiivsed

Siiri Suutre, Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna esindaja

Hetkel ministeerium ühtegi käibemaksusoodustust ette valmistamas pole. Eesti on alati pooldanud võimalikult väheseid maksuerandeid, sest need moonutavad majandussuhteid. Käibemaksuerandid ei ole valdavas enamuses efektiivne meede mingi toote või teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Samuti suurendab maksuerisus alati maksude administreerimise kulusid.

Poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud kahest uuringust selgus, et Eesti elanikud saavad enam-vähem võrdselt kasu vaid ühest ainsast käibemaksusoodustusest – see on ravimite ja meditsiinitehnika soodsam käibemaksumäär. Ülejäänud maksusoodustused soodustavad ebaproportsionaalselt ühiskonna jõukamaid kihte.

Enne uute soodustuste kehtestamist tuleks seega väga põhjalikult kaaluda, mis probleemi need täpselt lahendavad ja kes sellest eelkõige kasu saavad ning ega probleemi lahendamiseks pole efektiivsemaid viise.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt