Äripäev • 16. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Poolakate salakalapüük Läänemerest sai lõpu

Lõhe.  Foto: Andras Kralla

Euroopa Liidu riigid tegid eile lõpu poolakate laialdasele lõhe salapüügile, mida on tunda ka Läänemere lõhejõgedel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Arvatavalt iga neljas Läänemerest välja püütud lõhe on sattunud salakalastajate kätte.

Probleemiks on Poola, kus tööstuslikud kalastajad panevad kalaliigid meelega valesti kirja. Neid kahtlustatakse, et nad panevad võrku jäänud lõhed kirja meriforellina.

Euroopa Liidu põllumajandusministrid otsustasid eile esimest korda keelata meriforelli püügi avamerel järgmise aasta algusest alates. See peatab ka moonutatud andmetega raportite esitamise. „Otsust võib nimetada ajalooliseks, sest selle nimel on aastaid tööd tehtud. Nüüd ärkavad Soome lõhevarud uuele elule,“ ütles Soome maa- ja metsandusminister Jari Leppä.

Eelmisel aastal läks Läänemerel umbes 30 500 lõhet kirja forellina, on arvutanud Kopenhaagenis paiknev rahvusvaheline mereuuringute keskus ICES. Seda on viis korda rohkem kui Poolale antud lõhekvoot. See vastab kolmandikule kogu Läänemere lõhevarust ja tähendab, et selle väljapüük on suurem kui taastumisvõime.

„Samas piirkonnas liigub ka teiste riikide kalastajaid ja nende väljapüügis on forelle vaid mõni protsent, suurem osa on lõhed. Poola kalameeste tulemus on teistpidine – suurem osa kaladest on forellid ja väiksem osa lõhed,“ ütles Luonnonvarakeskuse teadlane Atso Romakkaniemi. „See on täiesti ebarealistlik.“

Ühtlasi lepiti esmaspäeval kokku Läänemere kalapüügi tõhusamas kontrollis, milleks Soome on lubanud anda lisaressursse. „Järelevalve on keeruline, sest laevu tuleb kontrollida avamerel. Kõiki laste ei saa sadamas kontrollida,“ ütles Soome Euroopa Liidu esinduse kalanduse ekspert Jarmo Vilhunen.

Eesti sai suurema kvoodi

Eestil õnnestus eilsel kalandusnõukogul suurendada lõhe püügivõimalusi Soome lahel, teatas keskkonnaministeerium. See tähendab, et lõhekvoodi täitumisest tingitud püügipiirangud meid järgmisel aastal ei ohusta.

„Kõige lihtsamalt öeldes – meie lõhekvoot Soome lahes on kogu aeg olnud üsna väike, seda tulenevalt lõhevarude halvast seisundist. Et aga meie jõupingutused lõhejõgede tervendamiseks on vilja kandnud, on lõhe arvukus iga aastaga suurenenud. See aga omakorda tähendab seda, et kvoot täitub kiiremini,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Lõhe satub võrkudesse enamasti kaaspüügina – olgu siis koos meriforelli, merisiia või lestaga. Kvoodi ammendumine tähendaks ühtlasi püügipiirangut ka noile.

Selleks, et karm lõhepiirang teiste kalade püüdmist ei mõjutaks, tegi Eesti ettepaneku suurendada osa oma Läänemere avaosa kvoodist Soome lahel. „Eestil on Läänemeres kaks lõhekvooti – avaosa oma on ligi 2000 kala ja Soome lahe oma umbes 1000. Kuna avaosa kvoodist püütakse tegelikkuses välja vaid 30% ning Soome lahe kvoot täitub juba enne hooaja lõppu, on igati loogiline võtta sealt, kus jääb üle, ning lisada sinna, kus on puudu,“ avas Kiisler lõhekvoodi tagamaid.

Nii oli Eesti ettepanek tänasel kalanõukogul tõsta Soome lahe 1000pealisele lõhekvoodile Läänemere avaosa omast 400 kala lisaks. „Nii saame järgmisel aastal kokku püüda umbes 1400 kala, millest peaks piisama, et teiste kalade püük saaks rahus jätkuda,“ tõdes Kiisler. Kui aga peaks juhtuma, et ka seegi kvoot täitub kiiremini kui vaja, siis saab teha vahetuskaupa Soomega.

Eesti 1026 lõhe suurusele kvoodile on Soomel vastu panna 8977 kala suurune kvoot, kirjutab Helsingin Sanomat.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt