Finnwatch pole Danske aruannetega rahul

Finnwatch analüüsis pankade maksuraporteid aastatest 2014–2017.

Liidu teatel on pankade avatuses suuri puudusi. Pangad ei selgita riikide kohta esitatud aruannete võrreldavust mõjutavaid erandeid, neis on vigu ja omavahel seotakse üksteisesse mitte puutuvaid näitajaid. Ka pankade saadud sadade miljonite eurode suuruse maksuvaba tulu allikad jäävad varju.

Finnwatchi sõnul peaksid skandaalidesse sattunud pangad olema avatuse musternäidiseks.

„Mitmesugustes skandaalides osalenud pangad peaksid olema avatuse eeskuju, aga sellegipoolest on nende aruannetes kirjas vaid miinimum,“ ütleb Finnwatchi uurimises raamatupidamise eksperdina osalenud Reijo Kostiainen.

Danske Bank saab Finnwatchilt pahandada selle eest, et riigi kohta antud maksuraportites kõiguvad kroonides märgitud tulemused eri aastatel, ilma et pank selle kohtagi sõnagi selgituseks lisaks. Panga väitel pole need muutused olulised.

Ka Danske Banki ülevaade rahapesukahtlusega seotud probleemidest ei saa aruandest selget pilti.

„Danske Bank teadis Eesti kontoris olnud probleemidest, aga ei võtnud seda sõnagagi jutuks aastaaruannetes, kuni meedia teema avalikkuse ette tõi. Pank kinnitas aastast aastasse, et rahapesuga seotud uurimisel pole mingit mõju ettevõtte majandustulemustele. Nüüd on ettevõtte turuväärtusest aastaga 40 protsenti läinud ja panga raamatupidamist on Taanis juba uurima hakatud,“ lisas Finnwatchi tegevjuht Sonja Vartiala.

Riikide kaupa tehtud aruannete võrdlemisel on märgatud, et pangad on erakordselt aktiivsed maksuparadiisides. Sama tuleb välja ka Danske Banki ja Nordea kohta.

„Töötaja kohta arvestatult on pangad on pangad saanud suurt kasumit Iirimaal, Luksemburgis, Suurbritannias, Singapuris ja USAs. Osa maksuparadiisis saadud kasumist võib tuleneda pankade neis riikides pakutavatest maksuoptimeerimisteenustest,“ märkis Vartiala.