Vene ettevõtjad kiiret kasvu ei looda

Samuti ei usu nad majanduslikesse reformidesse lähema kuue aasta jooksul, vahendas RBK.

60 protsenti küsitletud ärimeestest ütles, et nad ei usalda või pigem ei usalda valitsust, mis puudutab majandustegevuse huve. Suurim oli usaldus valitsuse vastu põllumajanduses, 47 protsenti, ja kõige väiksem kinnisvaraarenduses – 28 protsenti.

Sama vähe usaldatakse ka äripartnereid, iga teine pidas usaldust madalaks ja iga viies väga madalaks.

Eriti suurde majanduskasvu ettevõtjad ei usu. 70 protsenti neist arvab, et kasv jääb lähematel aastatel maailma keskmisele alla.

66 protsenti ettevõtjatest arvas, et riigi suurimaks kaubanduspartneriks saab kolme aasta pärast Hiina ja vaid 12 protsenti pidas selleks Euroopa Liitu. Väljaanne juhib tähelepanu, et selle aasta üheksa kuuga käis 43 protsenti Venemaa kaubavahetusest Euroopa Liiduga ja vaid 15 protsenti Hiinaga. Siiski on kaubavahetus Euroopa Liiduga viie aastaga 6 protsenti vähenenud, aga Hiinaga 5 protsenti kasvanud.

59 protsenti vastanutest peavad sanktsioonide mõju Venemaa majandusele äärmiselt negatiivseks, samas pooled ütlesid, et nende äritegevust sanktsioonid pole puudutanud. Positiivsemalt vastasid põllumajanduses tegutsevad ettevõtjad, kelle jaoks 2014. aastal sisse viidud sanktsioonid võtsid praktiliselt ära välismaise konkurentsisurve, kirjutas RBK.

Otseselt mõjutasid sanktsioonid ettevõtteid, mis andsid Venemaa kogutoodangust 20–21 protsenti, märkis reitinguagentuuri AKRA peadirektor Jekaterina Trofimova. Venemaa majanduse otsene kaotus sanktsioonide tõttu oli tema sõnul 0,2 protsenti SKTst. „Majanduskasu vähenemise trend sai alguse juba veidi enne sanktsioonide algust. Suuremat mõju avaldasid sanktsioonid eratarbimisele, inimeste sissetulekule – 2 kuni 4 protsenti,“ ütles Trofimova.

Palju suurem hulk ettevõtteid kannatas sanktsioonide kaudse mõju tõttu – nõrga rubla, tehnoloogia ja krediidi kättesaadavuse, üldise negatiivse fooni tõttu turul ja tarbijate nõudluse kokkutõmbumise tagajärjel.

Ettevõtted nimetasid on tegevuse suurimate piirajatena kõrget maksutaset, bürokraatiat ja korruptsiooni.