Konkurentsiamet võtab kasutusele tõhusamad relvad

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 10. jaanuar 2019 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurentsiamet võtab kasutusele tõhusamad relvad
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots (vasakul) ja järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.Foto: Tiit Blaat
Ilma pika kriminaalmenetluseta trahvide määramine, Eestist väljas asuvate ettevõtete trahvimine, rohkem raha ja vahendeid ning rohkem võimalusi panna ettevõtjaid puhtsüdamlikke ülestunnistusi tegema: selliseid konkurentsiametit puudutavaid muudatusi peab Eesti kehtestama peatselt jõustuva direktiivi valguses.
Praeguse kriminaalmenetluse kõrval või asemel haldustrahvide määramine peaks muutma kiiremaks ka näiteks kartellisüüdistuste menetlust.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles, et konkurentsiamet nõustub üldiselt direktiivi eesmärkidega. “Oleme tunnetanud, et trahvimine on Eestis oluliselt keerulisem kui haldustrahve kasutavates naaberriikides nagu Läti ja Leedu,” ütles ta. “Ehkki kriminaalmenetlusel on salajaste kartellide tuvastamisel omad eelised, siis eelkõige just väärteomenetlus on meie hinnangul keerukate majandusalaste rikkumiste karistamisel võrdlemisi ebatõhus.”
Põldroos selgitas, et Eestis on trahvimiseks ajalooliselt olnud kasutusel erandlik kombinatsioon kriminaal- ja sellega paljuski samu põhimõtteid järgivast väärteomenetlusest. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on kasutusel olnud haldustrahvid ning Eestiga rohkem või vähem võrreldav korraldus on olnud kasutusel vaid viies liikmesriigis. “Nende riikide kogemuste põhjal on leitud, et kriminaalõigusel põhinev menetlus ei sobi eriti hästi konkurentsirikkumiste puhul, olles liialt keerukas ja kõrge tõendamisstandardiga,” selgitas ta.
Seetõttu nõutakse kõne all oleva direktiiviga just kriminaalmenetlusest loobumist vähemalt juriidiliste isikute osas. Eelkõige näeb direktiiv ette haldustrahvide juurutamist, ehkki ulatuslike muudatustega oleks teoreetiliselt võimalik ka väärteomenetluse kasutamine, selgitas Põldroos. “Olgu öeldud, et enamikus viiest Eestiga sarnase süsteemiga liikmesriigist on teadaolevalt võetud vastu poliitiline otsus haldustrahvid juurutada,” märkis ta.
Liiga paljud trahvid jäävad olemata
Advokaadibüroo Cobalt partner Elo Tamm rääkis, et karistused kartellilepete eest on Eestis teoreetiliselt Euroopa kõige karmimad, aga see vajab iga kord kriminaalmenetlust. “Reaalsus on teine: viimasel ajal lõpetatakse väga paljud menetlused oportuniteediga ja lõpetatakse menetlus trahve kohaldamata,” ütles ta. Ühtviisi tuleb kohtus selgeks vaielda nii väiksemad kui ka suuremad eksimused.
Tamm tõi näite kinnisvarafirmadest, mis üritasid hiljuti boikoteerida kv.ee kinnisvaraportaali ja sellest isegi avalikkust ajakirjanduse vahendusel teavitasid, mõistmata, et sellele järgneb kohe kriminaalmenetlus. “Selles juhtumis lõppes menetlus oportuniteediga, kedagi süüdi ei mõistetud, kulude hüvitamiseks nõuti välja äkki 60 000 eurot,” ütles ta.
Sellisteks juhtudeks võikski haldusmenetluses trahvide määramine osutuda paremaks. Haldusmenetlus peab tulema praeguse kriminaalmenetluse kõrvale või ka asemele. Tamme sõnul võiks konkurentsiõiguse kaasajastamiseks antud kaks aastat võimaldada Eestis praegust, võrdlemisi segast olukorda põhjalikult reformida.
Seda enam, et konkurentsiametite tõhustamise direktiivi välja töötamise üks põhjuseid oli muu hulgas Eesti kohtupraktika, millest selgus, et ei ole olnud piisavalt menetlusi ega piisavalt suuri trahve. Seepärast võeti vastu uute volitustega direktiiv.
“Praegu on otsustamise koht, kas praegune süsteem asendada või sellele lisada. Süsteem on praegu keeruline: kartellid kuuluvad kriminaalmenetluse alla, turgu valitseva ettevõtte kuritarvituste jaoks on väärteomenetlus. Konkurentsiametil on võimalik kasutada haldusjärelevalvemenetlust. Kui see reform teha hästi, saaks segase süsteemi asendada lihtsamaga,” märkis ta.
Kuula intervjuud Elo Tammega:
Justiitsministeeriumis ei ole siiani veel otsust langetatud, milliste muudatuste kasuks otsustatakse. “Direktiiv sisaldab kõnesolevate rikkumiste menetlemiseks mitmeid nõudeid. Ülevõtmise raames tuleb hinnata, kas ning millises ulatuses on võimalik jääda senise menetluskorra juurde ning millised muudatused tuleb kehtivasse õigusesse teha. Direktiivi ülevõtmine eeldab muuhulgas erinevate spetsialistide ning huvigruppidega konsulteerimist. Seetõttu on praeguses faasis ennatlik midagi konkreetselt välistada või kinnitada,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.
Haldustrahvide lisandumine ei tähenda veel, et konkurentsiameti trahvid ilmtingimata väiksemaks läheksid. “Antakse õigus teha veel suuremaid trahve, just Euroopa Liidu õiguse rikkumistes,” märkis Tamm. Lisaks trahvidele peab direktiivi toel tagama, et konkurentsiametid oleksid iseseisvad nii poliitikutest kui ministeeriumitest, neil oleks piisavalt vahendeid oma töö läbiviimiseks ning tekiks ka võimalus ettevõtetele pakkuda rohkem leebeid meetmeid vastutasuks kartellides osalemisest teavitamise eest.
Konkurentsiametitele rohkem ressursse ja õigusi
Nõuded ELi liikmesriikide konkurentsiametitele monopolidevastaste eeskirjade jõustamisel
- Toimivad sõltumatult ja erapooletult, saamata juhtnööre avaliku või erasektori üksustelt.
- Omavad vajalikke finants- ja inimressursse oma töö tegemiseks.
- Evivad volitusi kõigi asjaomaste tõendite kogumiseks, näiteks õigust otsida läbi mobiiltelefone, süle- ja tahvelarvuteid.
- Omavad sobivaid vahendid, et kehtestada proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest. Ettepanek sisaldab reegleid emaettevõtja vastutuse ja järjepidevuse kohta, et karistusest ei saaks kõrvale hiilida ettevõtete ümberkorraldamise kaudu. Konkurentsiasutused võivad nõuda rikkumiste eest trahve ka ettevõtjatelt, kes ei asu õiguslikult nende territooriumil – see on oluline edasiminek, kuna üha enam ettevõtjaid tegutseb rahvusvaheliselt.
- Omavad koordineeritud leebusprogramme, millega julgustatakse ettevõtjaid esitama tõendeid ebaseaduslike kartellide kohta. Sellega suurendatakse ettevõtjate stiimuleid osaleda leebusprogrammides ja teatada oma osalemisest kartellis.
Allikas: Euroopa Komisjon
Pane tähele!
20. veebruaril toimub ettevõtjatele konverents “Konkurentsist ja õigusest”. Juttu on EL plaanidest konkurentsiametite tõhususe tõstmiseks, millega konkurentsiametite tegevusele antakse hoogu juurde. Uuri lähemalt SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- KONKURENTSIAMET
- Euroopa Liit
Hetkel kuum