Tallinna raviturul käib halastamatu võitlus

Medita Balticsi kliiniku omanik Kristo Ausmees näeb erakliinikute ja riigiametnike kokkumängu Medita laienemise takistamiseks.  Foto: Raul Mee

“Olen ära näinud, milline huvide konflikt ja konkurentsi mahasurumine Eestis toimub. Ma olen näinud asju, mis ei ole normaalsed,” võtab Medita Balticsi kliiniku omanik Kristo Ausmees mulluse eriarstiabi riigihanke kokku, kirjutab väljaanne Meditsiiniuudised.

Medita Balticsi soov laieneda Lõuna-Eestist Harju piirkonda tekitas konkurentides pahameeletormi. Kohtusse jõudsid nii hanketulemuste vaidlustused kui ka tegevusloa üle käiv vaidlus terviseametiga.

Medita omanik Kristo Ausmees näeb siin erakliinikute ja riigiametnike kokkumängu Medita laienemise takistamiseks. Teised osapooled aga väidavad, et ebaausalt käitus Medita, kes esitas riigihankes teadlikult valeandmeid.

Medita tegi viimase eriarstiabi riigihanke raames kokku 28 pakkumist, sh Harju piirkonnas statsionaarse töö mahtudele. Pakkumised tehti 16 erialal. Enamikul erialadel oli Medital hankel edu. Kliiniku omanike otsus minna püüdma ka statsionaari oli see, mis viis vaidlusteni terviseametiga.

Ausmehe sõnul sujus alguses kõik üllatavalt ladusalt: Tallinnas Mustamäe tee ühes majas tegutseva Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinikuga saadi kokkuleppele, et Medita saab rentida haiglatööks nende ruume. Märtsis 2018 esitas Medita juht terviseametile taotluse. Aprillis käis amet Mustamäe teel ruumidega tutvumas. Mais sai erakliinik tegevusloa kätte. Kuid mitte kauaks.

Konkurendid asusid tegutsema

Sama aasta mais esitasid kolm kliinikut, Orthopedica, Ortopeedia Arstid ja Taastava Kirurgia Kliinik, terviseametile kaebuse, milles avaldasid kahtlust, et Medita ruumid Mustamäe teel ei vasta erihaigla nõuetele.

Taastava Kirurgia Kliiniku juhatuse liige Andrus Loog ütleb, et terviseametile tehtud avalduse aluseks oli soov tagada aus konkurents riigihankes. “Kui terviseamet väljastas Medita Balticsile tegevusloa erihaigla tegevuseks aadressile, kus puudusid elementaarsed tingimused haigla pidamiseks, oli tegemist ebaausa konkurentsiga,” ütleb ta. Loog lisab, et selle hoone kasutusluba on väljastatud ambulatoorse arstiabi teenuse osutamiseks, aga mitte haigla pidamiseks.

33vaidlustust esitati eriarstiabi riigihankega seoses riigihangete vaidlustuskomisjoni. Neist üheksa olid seotud Medita Balticsiga. Viis kaebust jõudis kohtusse. Medita Baltics ei kaotanud vaidluste tulemusena ühtegi lepingut, küll aga loobus kahest erialast lepingu sõlmimise järel ise.

Hilisematest kohtudokumentidest selgub, et kliinikute avalduse peale mullu suvel tehtud korduvkontrollide tulemusena ei näinud terviseamet põhjust riiklikku järelvalvemenetlust algatada.

Sellegipoolest tegi amet augustis otsuse nende tegevusluba kehtetuks tunnistada. Terviseameti teatel selgus uuendatud menetluse käigus siiski, et Medita personal, ruumid ega aparatuur ei vastanud nõuetele.

Kohus andis esmase õiguskaitse

“Me arutasime seda asja juristidega ja otsustasime minna oma õigusi kaitsma,” jutustab Ausmees nende edasistest käikudest. Kohtule esitatud kaebuse peale kinnitasid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus Medita esialgse õiguskaitse, st tegevusluba taastati.

Seejuures heitis kohus terviseametile ette olulisi rikkumisi: menetlusosalise ärakuulamata jätmine, haldusakti ebapiisav põhjendamine, ebaselgete etteheidete tegemine ning vastuoluline käitumine menetluses. Vaidluse all oli ka küsimus, kas töölepingud asutuses tööle hakkavate tervishoiutöötajatega peavad olema sõlmitud juba terviseametile tegevusloa taotlust esitades või mitte. Kohus jäi seisukohale, et piisab sellest, kui esitatakse tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek teenuseosutaja juures tööle asuda.

Sisuline kohtuvaidlus seisis alles ees, kui terviseamet oktoobris ise oma varasema otsuse kehtetuks tunnistas. Medita tegevusluba taastati. Terviseamet polnud nõus lehele täpsemalt detaile avama.

Mullu novembris, mil oli selge, et statsionaarse töö mahtusid Medita ei saa, otsustas kliiniku juhtkond vaidlusalusest tegevusloast ise loobuda.

Üllatuslikult tegi amet aga novembris avalduse prokuratuurile, süüdistades Meditat uuesti samades asjades, milles kohus oli õiguse erakliinikule andnud. Möödunud nädalal lõpetas politsei asja uurimise, kuna leidis, et Medita ei ole terviseametile tahtlikult valeandmeid esitanud.

Järelevalve kestab silmaravi küsimuses

Terviseametiga on pooleli veel üks riigihankest alguse saanud protsess. Nimelt algatas amet Medita suhtes augustis riikliku järelevalve seoses Medita teise tegevusloaga. Ajendiks oli sotsiaalministeeriumi oftalmoloogia erialakomisjoni pöördumine, milles viidati, et Medita ei osuta silmahaiguste teenust nõuetekohaselt.

Medita esindaja on seisukohal, et pöördumine pole erapooletu, sest komisjoni liige Pait Teesalu osales ise riigihankel kolme kliiniku juhatuse liikmena ning teda teavitas terviseamet Medita suhtes alustatud riiklikust järelvalvest veel enne kui Meditat ennast.

Teesalu lükkab need väited ümber. Ta tõdeb, et osales ka ise riigihankel, kuid komisjoni liikmena kannab ta vastutust nii eriala arengu kui ka patsientide eest. „Kes muu kui erialase raviteenuse taseme eest vastutust kandev komisjon oleks pidanud terviseametit siis kahtlustest teavitama?” küsib ta. Teesalu toob välja rea sisulisi puudujääke, mida nad Medita plaanis nägid ja ohtlikuks pidasid. Teesalu sõnul ei vasta tõele, et ta kasutas järelevalvemenetluse tulemusi riigihanke raames vaide esitamisel. “Kuigi minu osalusega ReFocuse silmakeskus loobus vaidest juba enne vaidluskomisjoni, olen endiselt arvamusel, et Medita Baltics esitas hankel teadlikult valeandmeid,” ütleb ta.

Riiklik järelevalvemenetlus on pooleli, kuigi Medita esitas jaanuaris terviseametile avalduse selle lõpetamiseks: ameti paikvaatlused ohukahtlusi ei kinnitanud. Miks menetlus kestab, terviseamet Meditsiiniuudistele ei selgitanud.

Medita kahtlustab kokkumängu

Taastava Kirurgia Kliiniku juhatuse liige Andrus Loog.  Foto: Meeli Küttim

Ausmees on veendunud, et kogu terviseameti “vastuolulise käitumise” taga on riigiametnike soov kaitsta Medita konkurentide huve. Selle üheks kinnituseks peab ta asjaolu, et septembris saatis Taastava Kirurgia Kliiniku juhatuse liige Andrus Loog Meditas töötavale kirurgile ettepaneku teatada terviseametile, et nimetatud arst ei kavatse Medita tegevuskohas Tallinnas tööle asuda. Kirjas on märgitud, et antud küsimusega tegeleb terviseametis õigusnõunik Agne Ojassaar.

Loog selgitab asja nii: “Arvestades, et veresoontekirurge on Eestis väga vähe, siis teame päris üksikasjaliselt kolleegide tegemistest ja plaanidest. Meditas töötavale kirurgile küsimuse esitamine tema Tallinna tööle tuleku kohta oli päris loomulik. Kuna kolleeg väitis, et ei plaani Tallinna tööle tulle, siis tegingi ettepaneku anda sellest teada ka terviseametile, et neid mitte eksitada.”

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar märgib Medita suhtes läbi viidud järelvalvetegevusi kommenteerides, et terviseameti töö üheks osaks on vastata erinevatele päringutele ja pöördumistele ning menetleda kaebusi. “Medita juhtum ei ole kuidagi erandlik,” kinnitab ta. Vastuseks küsimusele, kas ameti õigusnõunik oli antud protsessis erapooletu, ütleb Saar, et menetlusi ei vii läbi ja otsuseid ei tee kunagi üks ametnik, vaid sellega on seotud mitu töötajat. Saar lisab, et praeguseks on amet tegevuslubade menetluspraktikat muutnud: 2018. aasta teises pooles koostati uus juhend menetlejatele ja uuendati tegevuslubade taotlemise juhiseid taotlejatele.

Kogu Mustamäe tee tegevuskohaga seotud sündmusi kokku võttes ütleb Ausmees: “Oleme saanud väga võimsa kogemuse, oleme näinud ära, mis Tallinna turul toimub.” Ta lisab, et kui oleks teadnud, et nende pealinna tulek sellist vastuseisu tekitab, oleks ikka tulnud, aga käitunud palju agressiivsemalt: “Võtsime asja nii rahulikult, kui see sellises situatsioonis üldse võimalik on. Hetkel oleme jõudnud tänasesse päeva. Targemana, karastatutena ja rõõmsalt.“

Mari Vunk, Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Medita teadlikult valeandmeid ei esitanud

Valeandmete esitamine on kuritegu üksnes juhul, kui seda tehakse kavatsetult.

Medita puhul näitas uurimine selgelt, et mingit kavatsust ettevõtte omanikel info manipuleerimiseks või valeandmete esitamiseks ei olnud.

Kuriteoteates viidati probleemidele kliinikumi esitatud taotluses nõutud ruumide skeemi ja töötajate nõusolekuvormidega.

Uurimise käigus selgitasime, et skeemil esitatud andmeid ei olnud manipuleeritud.

Segadus tekkis erinevast arusaamast selle kohta, kas operatsioonisaali kasuliku pinna hulka tuleks arvata ka lüüsi pindala.

Samuti ei leidnud kinnitust tahtlik valeandmete esitamine töötajate nõusolekuvormidel, sest erinevused tegelikult tööle asunud inimestega tulenesid taotluse rahuldamata jätmisest ega olnud kavatsetud.

Hetkel kuum