"Majandust veab tänavu sisenõudlus"

Eesti majandusele oli möödunud aasta väga hea aasta – majandus kasvas kiiresti, tuues kaasa nii investeeringute kui ka hõive kasvu. Ootustest kiiremini kasvas nii eksport kui ka sisemaine nõudlus. Sellel aastal on oodata kasvu aeglustumist, kuid prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus käesoleval aastal 2,7%. Ühelt poolt mõjutab seda aeglasem majanduskasv nii euroala kui ka peamiste kaubanduspartnerite riikides ning teisalt ka oluliselt kõrgem võrdlusbaas. selgub värskest Swedbanki käesoleva aasta majandusprognoosist.

Swedbanki makroanalüütik Annika Paabuti sõnul jõudsid näiteks ekspordimahud eelmisel aastal ajalooliselt kõrgeimale tasemele, moodustades pea 100% SKP-st. „Kiiresti kasvanud mahud on jäänud püsima, mis omakorda tähendab, et kahekohalisi kasvumäärasid, mida nägime eelneval kahel aastal, on üpris keeruline saavutada. Ent siiski, ekspordimahud sel ja järgmisel aastal kasvavad, tuginedes nii Eesti ettevõtete kasvanud konkurentsivõimele kui ka turuosade kasvule. Järgmiseks aastaks ootame ekspordimahtude kasvu kiirenemist koos välisnõudluse taastumisega,“ märkis ta.

„Sel aastal on aga peamiseks majanduskasvu mootoriks sisenõudlus – ootame investeeringute ja eratarbimise kasvu jätkumist. Tõsi, alandasime oma prognoose oluliselt, kuna oodatavad arengud väliskeskkonnas on muutunud kehvemaks. Investeeringuid sel aastal toetavad pea kolmandiku võrra suuremad valitsussektori investeeringud, mida finantseeritakse CO2 kvoodimüügist saadud tuludest, EL-i fondidest ning ka valitsuse tuludest,“ sõnas Paabut.

Hõive kasvu jätkumine ning ostujõu suurenemine suurendavad nii majapidamiste kindlustunnet kui ka julgust tarbida (kulutada kartmata tulevikus kehvemat majanduslikku olukorda). Ostujõu (reaalpalga) kasvu toetab nii inflatsiooni aeglustumine kui ka palgakasv. Palgakasv on aga sektoriti ebaühtlane – palk kasvab kiiremini sektorites, mis juba eelmisel aastal olid silmitsi tööjõunappusega (IT, energeetika ja ehituse sektorid). Hinnad kasvavad sel aastal 3,2% ning järgmisel 3%. Selle aasta inflatsiooni panustavad aasta algusest kerkinud energia hinnad (nii soojus- kui ka elektrienergia ja maagaasi hinnad), mis kasvatavad oluliselt majapidamiste kulutusi eluasemele.

„Suurimad riskid Eesti majandusele tulenevad väliskeskkonnast – oluliselt kehvemad arengud ekspordi sihtriikides vähendavad nii tootmist, töökohtade loomist ning seeläbi ka indiviidide sissetulekuid. Viimane mõjutab aga omakorda eratarbimise taastumist. Sisemaistest teguritest on olulisim endiselt struktuurne tööpuudus, aga ka süvenev tööjõunappus, mistõttu võivad palgad kasvada kiiremini kui tootlikkus, survestades seeläbi kulusid ning kandudes hiljem üle hindade kasvu. Hindade kasv omakorda kahjustab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ selgitas Paabut.

Paabuti sõnul sõltuvad selle ja järgmise aasta maailmamajanduse arengud eelkõige euroalal toimuvast. „Euroala riikide edasine areng on aga suuresti seotud poliitiliste aga ka psühholoogiliste teguritega. Põhistsenaariumi järgi suudetakse vajalikud eelarvepoliitilised kokkulepped sõlmida ning finantsturgude usaldus kasvab. Viimast toetab ka Euroopa Keskpanga märksa julgemad rahapoliitilised otsused,“ sõnas ta.

Sel aastal kasvab euroala majandus -0,3%. Majandusmõõna kogevad peamiselt siiski vaid võlakriisi-riigid nagu Kreeka, Hispaania ja Itaalia. Euroopa tuumriikide, Prantsusmaa ja Saksamaa, majandused aeglustuvad ning on võimalik ka nö tehniline majanduslangus (negatiivne kasv kahel järjestikusel kvartalil). Samas võib juhtuda, et kokkulepete saavutamine on poliitilistel põhjustel keeruline ja/või ei suudeta määramatust vähendada ning usaldust turgudel seeläbi kasvatada.  

„See aga võib tähendada, et majanduslangust kogeb enamik euroala riikidest (negatiivne stsenaarium). Lisaks võivad kärpemeetmed languse sügavust veelgi suurendada. Kuid me oleme siiski mõõdukalt optimistlikud – usume, et kokkulepped on võimalikud ning stabiilsemat finantsturgu on võimalik näha juba selle aasta teisel poolel,“ lisas Paabut. „Kokkuvõtvalt, maailma ja euroala majandusi ootab eest raske kevad, kuid eelduste kohaselt olukord paraneb ning laialdasemat kriisi suudetakse vältida.“