Eesti Energia uus suund

“Kui kogu põlevkivi, mis meil kasutada on, keerata põlevkiviõli tootmiseks, siis me toodaks kaks miljonit tonni õli aastas,” ütles Eesti Energia juht Sandor Liive sel nädalal toimunud Maailma Energeeti­kanõukogu energiakonverentsil, kus ta tutvustas oma ettevõtte uut strateegiat.

Ka Eesti Energia nõukogult heakskiidu saanud plaan seisneb selles, et elektrienergiat toodetakse õlitootmise kõrvalproduktidest – uttegaasist ja poolkoksist. Kõrvalprodukte saab põletada uutes kateldes ja kui vanemad katlad ära kukuvad, saab neid juurde ehitada. Nii suudetakse ära kasutada 80% põlevkivis olevast energiast, kusjuures saadav elektrienergia on väikese CO2-sisaldusega. Võrdluseks: näiteks Auvere valmiva elektrijaama efektiivsus on 40%.Liive tõi välja, et  üleminek saab toimuda samm-sammult. “Praeguse plaani puhul on investeerimis­samm 250 miljonit eurot ehk üks Enefit 280 seade. Paneme ühe käima, ehitame järgmise,” rääkis Liive.

Õlitootmist võiks kümnekordistada. Nii võiks juba aastaks 2018 olla olemasoleva jaama kõrval püsti uus Enefit 280.“See ei vaja toetust ja annab tegelikult ka kindluse, et meil on olemas põlevkivist toodetud elektri­energiat rohkem, kui Eesti suudab tarbida,” rääkis Liive. Lisaks on tema sõnul siis ka põlevkiviõli, mida saab müüa, ja sellega saab investeeringule hea tootluse. Ta tahab õlitootmise aastaks 2025 kümnekordistada.Selle plaani murekoht on aga see, et esimene Enefit 280 ei tööta. Riigikogu liige, Eesti Põlevkivi endine juht Lembit Kaljuvee ütles, et tulpasid ja kasutegureid vaadates on plaan ilus, kuid millal esimene Enefit 280 käiku läheb, pole teada.

“Nad võivad ilusaid plaane teha, aga reaalne elu näitab seda, et nad ei ole hakkama saanud – kaks aastat tagasi pidi esimene jaam esimest õli andma,” ütles ta. “Mul on jäänud selline mulje, et selles sektoris on raha rohkem kui mõistust. Suund on nagu õige, aga liiga suur tükk on võetud selle Enefit 280ga,” rääkis ta.Kõige suurema riskina nimetaski Kaljuvee seda, kas lõpuks mõistus probleemidest üle käib ja tehas tööle hakkab. “Praegu teevad nad kogu tehnoloogiale esimest ringi peale, aga asi on selles, et nad lähevad samm-sammult ja kui sa näiteks viienda sammu teed, siis viienda muutusega nõuab see esimene muutus jälle muutust,” selgitas ta.

Liiga suur tükk? Kaljuvee sõnul on põlevkivi kütusena kapriisne, aga arvestada tuleb, et erinevad metallid ja erinevad temperatuurid käituvad erinevalt. “Teatud asju ei saa lõpuni välja arvutada. Konkreetses kohas arvutad välja, aga üks komponent muutub ja juba tekibki ummistus,” lisas ta.Kaljuvee arvates poleks pidanud nii suurt tükki ette võtma ja astuda oleks tulnud väiksema sammuga.

Kommunikatsiooni õppetund. Samal ajal, kui vaadata ajagraafikut, peaks riigifirma juba järgmisel aastal uue õlitehase projektiga edasi minema.Liive sõnul on üks õppetund see, et tähtaegade lubamisega tuleb ettevaatlik olla. Ta vaidles vastu – päris kahte aastat need käivitamisraskused kestnud pole, sest esimene käivitus toimus 2012. aasta lõpus.“Igasuguste tähtaegadega, eriti optimistlikega, tuleb olla väga ettevaatlik. Tõsi on see, et me pole ju lihtsalt ehitanud mingit järjekordset seadet, mis meil kõrval töötab, vaid me tegime tehnilise innovatsiooni, me tegime selle kaks korda suuremaks,” rääkis ta.Liive sõnul on selge, et õlitehas paari kuu jooksul stabiilselt tööle veel ei hakka. “Me teame väga selgelt, milliseid muudatusi me tahame teha selle aasta esimese poole lõpuks. Enne teist poolaastat sel aastal stabiilset pikemaajalist tööd veel ei prognoosi ja me praegu planeerime maisse-juunisse sellist kahekuulist pikemat pausi, kus me isegi käivitusi ei tee,” rääkis Liive.Ta ei lubanud enam ühtegi konkreetset tähtaega: “Kindlasti anname teada, kui käima läheb.”