Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Hannes Sarv
- 6. märts 2014 kell 11:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Aasta lõpp toob riigis kuluralli
Iga aasta detsembris tabab riiki kulutamispalavik: riigiasutused teevad tavapärasest enam majandamiskulutusi ja väljaminekud võivad kogu aasta eelarvest moodustada viiendiku.
Nii kulutas riik eelmisel aastal ülalpidamiseks ettenähtud rahast detsembris 16,3%. Ka kahel eelneval aastal on kulutuste osakaal detsembris olnud märgatavalt suur - 2012. aastal 16,9% ja 2011. aastal 16,2%. Samas aasta peale kulusid võrdselt jaotades peaks riik igas kuus tegema 8,33% kuludest.Äripäev reastas riigiasutused aasta viimasel kuul tehtud kulutuste suuruse alusel.Kokku moodustasid riigi majandamiskulud mullu detsembris 91,7 miljonit eurot, seda on kaks korda rohkem, kui kulutavad riigiasutused keskmiselt aasta ülejäänud kuudel.Miks kulud aasta lõpus tõusevad? Riigiasutuste pressitöötajad selgitavad, et aasta lõppu jäävad tavaliselt kõiksuguste lepingute tähtajad, tellitakse vajalikku tehnikat või varustust. Näiteks mullu proportsionaalselt suurima detsembri osakaaluga kulutaja riigikogu kantselei (detsembrisse jäi 20,7% kogu aasta majandamiskuludest – toim) toob välja, et aasta lõppu jäid uurimis- ja arendustööde väljaminekud, ajakirjanduse tellimus järgmiseks aastaks, tarkvara rendi makse, samuti lõppes laua- ja sülearvutite ning serverite hange.Rahandusminister Jürgen Ligi näeb aga sellises kulude jaotuses ebakõla. "Võime enamus aastast keskmisest palju kokkuhoidlikumalt elada on kindel märk, et kriitika, mida esitati peamiselt ajakirjanduse kaudu mu tehtud kulude üle vaatamise ettekirjutusele, on olnud ülepingutatud," selgitas ta, viidates mõni aeg tagasi avaliku arutelu objektiks olnud kulude kokkutõmbamise kavale.Toome 2013. aasta osas välja erinevate ministeeriumide haldusalade jt riigiasutuste detsembri majandamiskulud alustades suurimast ja näitame nende kulude osakaalu suhtena kogu aasta kuludesse. Samuti toome ära proportsionaalselt suuremate aastalõpu kulutajate selgitavad kommentaarid.Kokku moodustasid riigi majandamiskulud mullu detsembris 91,7 miljonit eurot.1) Kaitseministeeriumi valitsemisala33,9 miljonit eurot, 20% aasta kogukulustKommentaar: Artur Jugaste, kaitseministeeriumi pressiesindajaPeamine põhjus on see, et aasta lõppu jäid mitme suuremahulise varustushanke lepingute väljamaksed. Nimelt käivad majandamiskulude alla ka kaitseotstarbeline varustus ja materjalid nagu laskemoon, relvastus, tehnika, sideseadmed ning kõikvõimalikud varuosad ja tarvikud, samuti hooldus ja remont - ühesõnaga kõik, mis kaitseväele ja kaitseliidule väljaõppeks vajalik. Mõnevõrra mõjutab majandamiskulude eelarve suuremat kasutamist aasta lõpus ka riigieelarve seaduse muudatuse tavapärane jõustumine detsembris.2) Siseministeeriumi valitsemisala14 miljonit eurot, 17,7% aasta kogukulustKommentaar: Kaili Uusmaa, siseministeeriumi pressinõunikDetsembri kõrgemate majandamiskulude taga on eelkõige riigieelarve ja riigihangete menetlemise loogika, mis ajastab sageli suuremad tarned aasta viimasesse kvartalisse ja väljamaksed aasta lõppu. Sellest tuleb siis ka detsembri eelarvele suurem koormus. Veel mõjutavad detsembri kulusid liisinglepingute maksed, mille puhul tasutakse makse üldjuhul kvartali viimasel kuul.3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala8,9 miljonit eurot, 12,4% aasta kogukulust4) Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala8,8 miljonit eurot, 17% aasta kogukulustKommentaar: Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultantHaridus- ja Teadusministeeriumi majanduskulusid suurendati 2013.a riigieelarve seaduse muutmise seadusega summas 2,2 miljonit eurot seoses koolivõrgu ümberkorraldusega ning vahendid eraldati lepinguga detsembrikuus 2013 Riigi Kinnisvara ASile. Eeltoodud ümbertõstmine suurendas märkimisväärselt Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013.a majandamiskulude eelarvet (eelarve muudatusega lisandus 2,2 miljonit eurot algsele eelarvele).5) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala5,7 miljonit eurot, 13,5% aasta kogukuludest6) Justiitsministeeriumi valitsemisala4 miljonit eurot, 12,1% aasta kogukulust7) Keskkonnaministeeriumi valitsemisala3,7 miljonit eurot, 17,5% aasta kogukulustKommentaar: Berit-Helena Lamp, keskkonnaministeeriumi pressiesindajaPüsikulud jaotuvad aasta osas ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arendused, uuringud jne. Sellest ka väljamaksete konsentratsioon viimasele kuule. Detsembris realiseerus suurem osa IT riigihangetest, samuti langesid aasta lõppu mitmed uurimis- ja arendustööde lepingute tähtajad.8) Kultuuriministeeriumi valitsemisala3,2 miljonit eurot, 15,3% aasta kogukulustKommentaar: Katrin Arvisto, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik2013 oli esimene aasta, mil Eesti Meremuuseumi Lennusadam töötas täiskoormusel. Majandamiskulude kasv on seotud justnimelt oma majandustegevusest laekuvate tulude, näiteks piletitulu, suurenemisega, mäletatavasti avati muuseumis aasta lõpus suuremahuline näitus (Titanic - toim), mis kasvatas nii tulusid kui ka kulusid. Teise olulise sündmusena mõjutas valitsemisala majanduskulude osakaalu 2013. aastal ka ERSO kontserttuur Ameerika Ühendriikides. Traditsiooniliselt suurendavad aasta lõpus Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulumahte tulevaste kunsti- ja kultuurisündmuste ettevalmistamisega seotud ettemaksed.9) Põllumajandusministeeriumi valitsemisala2,9 miljonit eurot, 14,7% aasta kogukulustKommentaar: Karin Volmer, põllumajandusministeeriumi pressiesindajaPõllumajandusministeeriumi valitsemisala majandamiskuludest suure osa moodustavad ligi aasta kestvad rakendusuuringud. 2013. aastal oli rakendusuuringute osa kokku ligi 1,8 miljonit eurot. Tegemist on lepinguliste töödega, mille vastuvõtmine ja arvete tasumine toimub suures mahus just aasta lõpus. 2013. aastal oli oma osa partnerriigina Grüne Wochel osalemise ühekordsetel kuludel.10) Välisministeeriumi valitsemisala2,7 miljonit eurot, 11,6% aasta kogukulust11) Rahandusministeeriumi valitsemisala2,5 miljonit eurot, 12,4% aasta kogukulust12) Riigikogu0,9 miljonit eurot, 20,7% aasta kogukulustKommentaar: Martin Vallimäe, riigikogu kantselei pressinõunikMajandamiskulude suurem osakaal detsembris on peamiselt tingitud riigieelarve seaduse muutmise eripärast. Riigieelarve seaduse muudatusega liigendati ümber kulusid ja kantselei teiste kulude arvelt tõsteti vahendeid üle Riigikogu kantselei majanduskuludesse. Riigieelarve seaduse muudatus esitatakse reeglina Riigikogu täiskogule menetlemiseks jooksva aasta oktoobris ning see jõustub detsembri keskel, alles pärast seaduse vastuvõtmist sai neid kulutusi teha ja ajaliselt langes see aasta lõppu.13) Riigikontroll0,2 miljonit eurot, 19,4% aasta kogukulustKommentaar: Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsioonijuhtDetsembris lõppes meil riigihange ja maksime arvutite eest 19 632 eurot ning spetsialiseeritud audititarkvara TeamMate litsentsi eest 25 536. Nende mõju ongi suur ja otsene, sest Riigikontrolli majanduskulud aastas on nii väikesed, et 1% on umbes 11 000 eurot.Riigikohtu, riigikantselei, presidendi kantselei ja õiguskantsleri kantselei majandamiskulu kokku oli detsembris 0,3 miljonit eurot.MIS ON MIS?Riigiasutuste majandamiskuludLisaks hoonete ja rajatiste haldamisega, sõidukitega seotud ning bürookuludele, kuuluvad majandamiskulude alla ka lähetused, koolitused, kulud inventarile ja IKT kulud. Samuti kuuluvad majandamiskulude alla kulud eri- ja vormirõivastusele, erivarustusele ja kaitseotstarbelisele varustusele.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.