Nafta hind võib järsult kerkida

Londoni börsil kaubeldavad Brenti toornafta futuurid, mis on Euroopas nafta hinna aluseks, tõusid reedel üheksa kuu kõrgeima tasemeni. Turgudel kardetakse, et ärevad sündmused Iraagis võivad kaasa tuua nafta ulatuslikud tarnekatkestused. Toornafta hinnad jätkasid ka täna tõusu nii Londoni kui ka New Yorgi börsil.

Nafta hind on maailmaturul juba terve aasta kerkinud. Tõusu põhjuseks on ühelt poolt globaalse nõudluse kasv, teisalt aga naftakartelli OPECi ja teiste naftariikide toodangu vähenemine ning hirm, et Ukraina kriis võib häirida Venemaa nafta eksporti.

Möödunud nädalal andis naftahinnale tõuke ka Maailmapanga prognoos, millega kärbiti märkimisväärselt globaalse majanduse kasvuprognoosi. Kõige järsema tõusu tegi nafta hind aga neljapäeval, mil Põhja-Iraagis algasid islamiäärmuslaste vägivaldsed rünnakud.

USAs on nafta hinnatõus jõudnud juba ka kütusehindadesse. Sealne keskmine bensiini hind kasvas möödunud nädala lõpus kolm päeva järjest ja oodatakse tõusu jätkumist.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektori Kai Realo sõnul mõjutab toornafta hinnatõus koheselt ka meie kütuse hindasid. "Kütusehinnad tõusid juba väga järsult eelmise nädala viimastel päevadel, pidime juba reedel hindu tõstma," sõnas ta.

Toornafta hinnatõus jõuab Realo sõnul üsna kiiresti lõpptarbijani, kuna rafineerimistehased tõstavad momentaalselt oma müügihinda. "Nad ei ole kindlad, millal ja millise hinnaga nad juba järgmise partii toorainet kätte saavad ning peavad juba olemasoleva väljamüügi põhjal omale puhvrit varuma," selgitas ta.

Seda, milliseks kujunevad hinnad lähiajal, on Realo sõnul jaemüüjal väga raske prognoosida. "Meie oleme väga tugevas sõltuvuses naftahinna liikumisest ja sellest, kuidas see omakorda mõjutab rafineerimisetehase hinda meile," kinnitas Realo.

Kardetakse, et mässuliste ettearvamatu tegevus Iraagis võib oluliselt mõjutada nafta hinna kujunemist lähitulevikus. Iraak toodab 3,3 miljonit barrelit naftat päevas, mis teeb sellest Saudi-Araabia järel suuruselt teise tootja OPECis. Samuti kuuluvad riigile maailmas suuruselt teised kinnitatud naftareservid.

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhi Joel Kukemelgi sõnul läheb suurem osa Iraagi toodangust ekspordiks ning seetõttu on riik juba täna maailma suuruselt kolmas-neljas eksportija. Aastal 2013 eksportis Iraak keskmiselt 2,4 mln barrelit naftat päevas, mis on umbes 4% eksportturust. "Sõjaliste konfliktide riigis eskaleerumine omab seetõttu ka väga otsest mõju nafta turuhinnale ning seab kahtluse alla Iraagi võimekuse investeeringute tegemiseks, et tagada tootmismahtude planeeritud kasvatamine," märkis Kukemelk.

Lisaks Iraagile mõjutavad Kukemelgi sõnul naftahindu ka arengud Liibüas, Iraanis, Venemaal ja USAs. "Liibüa tootmismahud on sõjaliste konfliktide järel kokku kuivanud ning mahtude taastumine on olnud väga vaevaline. Mahtude tõus aitaks aga nafta hinnatõusu leevendada," selgitas fondijuht. 

Iraanile lääneriikide poolt kehtestatud nafta eksportimise sanktsioone võidakse Kukemelgi sõnul lähiajal ümber vaadata ning Iraani nafta turule toomine aitaks leevendada Iraagi võimalikke nafta pakkumise probleeme.

Samal ajal defineerib fondijuhi sõnul energiarikka Venemaa edasine käitumine Ida-Euroopas ja eelkõige Ukrainas ära selle riigi suhted läänemaailmaga. Jahenevad suhted Venemaa ja lääneriikide vahel avaldavad naftahinnale tõusu survet ning seda eriti Euroopas, arvas Kukemelk.

USA on oma nafta tootmismahte suurendanud ja edasi suurendamas, mistõttu sealt tuleneb nafta hinnatõusu leevendav efekt vähemalt Ameerika mandrile, lisas ta.

Kuna kolm neljandikku Iraagi naftatootmisest toimub riigi lõuna osas, siis pole seni riigi põhjaosas aset leidnud konfliktid toodangumahtudele suurt mõju avaldanud. Konflikti eskaleerumine ning Iraagi riigi kui terviku lagunemine tooks Kukemelgi sõnul suure tõenäosusega kaasa olulise nafta hinnatõusu surve.

Kui konflikt Iraagis laieneb, võib Bloombergi analüütikute hinnangul Brenti toornafta hind tõusta käesoleva aasta lõpuks keskmiselt 116 dollarile barreli kohta (täna oli augusti futuuri hind 113,28 dollarit - toim). Päris täpseid hinnanguid ei suuda aga keegi anda, sest pole teada mässude ulatus ega USA plaanid sõjalise sekkumise kohta.

"Kui Bagdadi tänavatel leiab aset tulistamine, siis näeme järsku hinnatõusu. Samas ma ei usu, et WTI  (USA nafta baashind West Texas Intermediate) kerkib üle 120 dollari," rääkis agentuuri Strategic Energy & Economic Research president Michael Lynch.

Euroopa börsid kukkusid täna juba teist päeva järjest pärast seda, kui sunniitidest mässulised hõivasid järgmised linnad Iraagi põhja- ja idaosas ning liikusid pealinna Bagdadi suunas.

Möödunud nädala lõpus Iraagis puhkenud vägivallalained jätkusid ka täna, mil rühmitus Islamiriik Iraagis ja Levandis ehk ISIL hõivas riigi põhjaosas asuva linna Tal Afari. Eelnevalt olid äärmuslased enda kontrolli alla võtnud Mosuli, Tikriti, Saadiya ja Jalawla linnad.

Islamiäärmuslased on ähvardanud enda kätesse haarata veelgi enam linnasid, kaasa arvatud riigi pealinna Bagdadi. Iraagi valitsuse sõjaväelased tapsid pühapäeval enam kui 279 mässulist ning tegid ettevalmistusi pealinna kaitsmiseks.

Eilseks oli ISIL saavutanud kontrolli Iraagi suurima 310 000 barrelilise päevatoodanguga Baiji rafineerimistehasesse viiva naftajuhtme üle. Alates märtsikuistest pommirünnakutest pole töötanud riigi põhjaosa peamine ekspordi naftajuhe.

Vägivallalained pole veel jõudnud Iraagi lõunaosasse, kus paiknevad kolm neljandikku riigi toornafta varudest. Sellegipoolest valitseb turgudel hirm, et mässulised võivad halvata riigile tähtsaid naftatorusid ja infrastruktuuri. Lisaks kardetakse, et halvemal juhul võib kodusõda laieneda ja Iraagi riik laguneda.

Brenti toornafta augusti futuurid tõusid täna Londonis asuval ICE Futures Europe börsil 82 dollari sendi ehk 0,7% võrra, 113,28 dollarile barreli eest. Juulikuise futuuri hind aegus 13. juunil 113, 41 dollarilise hinna juures, mis on kõrgeim hind alates mullu 9. septembrist.Macquarie Group Ltd. analüütik Vikas Dwivedi prognoosib, et neljanda kvartali lõpuks küündib hind 116 dollarile. West Texas Intermediate toornafta (WTI) hind kerkis täna New Yorgi börsil 0,6% võrra, 107,54 dollarile.USAs kasvas bensiini hind reedel keskmine hind 0,8 dollari sendi võrra, 3,657 dollarile.

Iraagil on maailmas suuruselt viiendad kinnitatud toornafta reservid, mis küündivad kinnitatud andmetel 141 miljardit barrelini. Edasised avastused võivad lisada veel 100 miljardit barrelit.Riik toodab päevas 3,3 miljonit barrelit toornaftat ning on alates 2012. aastast naftakartellis OPEC  Saudi Araabia järel teisel kohal. Tänavu veebruaris hüppas tootmismaht rekordilisele 3,62 miljonile barrelile päevas.Iraak oli 2012. aastal suuruselt kuues naftatoodete eksportija maailmas, suurem osa ekspordist suundus USA  ja Aasia rafineerimistehastesse.Hoolimata suurtest naftareservidest on Iraagi naftatootmise kasv jäänud allapoole ambitsioonikaid plaane peamiselt infrastruktuuriliste piirangute ja poliitiliste probleemide tõttu.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi