Maksud – 2, pension – 3, hallide passide kadumine – 5+

Valitsuse vahetumine on alati hea. See on reaktsioon ühiskonnas toimunud muutustele. Reformierakonna headust saab hinnata alles nüüd, kui ta enam võimul ei ole.

Kavandatavad maksumuudatused mulle ei meeldi – segane värk, keegi ei saa aru, mis tegelikult tehakse, kuidas tehakse ja miks tehakse. Mis paremaks läheb? Kes võidab? Kes kaotab?

Kas Eesti muutub õiglasemaks? Ei usu. Kui nt ainult arstidel või õpetajatel tõsta palka, siis kõik ülejäänud jäävad suhteliselt vaesemaks. Uue ümberjagamiskavaga on sama lugu. Muutustega peaks likvideerima olemasolevat ebaõigust, mitte seda juurde tekitama. Praegu tundub, et tekib mõnes kohas juurde.

Mulle tundub vastik, et ettevõtjad ei lähe uuele poliitikale korda. Värvilised numbrimärgid jms ei erine Taaveti tähe nõudmisest juudi kuuel teise maailmasõja ajal. Kulla valitsus, ettevõtlus ei vaja mitte pärssimist, vaid innustamist. 

Pöörane ülereguleerimine häirib samuti. Kodanik ei ole loll, isegi kui see Toompealt alla vaadates nii paistab. Vabaduse mõte on ka isiklikud vabadused. Vabadus tegeleda ettevõtlusega ilma häbimärgistamata. Ilma ahistamata.

Pensionisüsteemi muudatusse suhtun neutraalselt, sest ma ei usu riigi võimesse mind pensionipõlves poputada. Seda süsteemi muudetakse tulevikus kindlasti veel korduvalt, sest küllap millalgi tuleb jälle uus valitsus, kes on eelmisest palju targem ning suudab tulevikku väga täpselt ennustada. Tehku, mis tahavad.

Veidi paneb muidugi imestama, kuidas Eesti Vabariigi ametnikearmee on sedavõrd kiiresti totaalselt suutnud end uuele poliitikale ümber häälestuda. Põhjuseid võib olla kaks: Reformierakond ei suutnudki palgata lojaalseid töötajaid või on Keskerakonnal võime kodustada ära kõik Eesti inimesed. Tõde on küllap mõlemas väites.

Kodakondsuse andmise lihtsustamisse suhtun aga väga positiivselt. See on ainus Eesti riigile kasulik mõte. Mina ei nõuaks ka keeleoskuse kõrgemat taset kui „tere!“. Sellest piisab. Isegi eeltingimus olla elanud Eestsis 25 aastat, on selgelt liiga palju. Ma annaks kodakondsuse igale inimesele, kes on Eestis elanud seadusekuulekalt 3 aastat ja kellel on näiteks kaks Eesti Vabariigi kodanikust soovitajat/tunnistajat, et ta on tubli mees/naine ja Eestil on teda vaja.

Väheneva rahvastikuga riigis, kus niikuinii on rahvas omavahel segunenud, on praegune kodakondsuspoliitika nagu neegrite ja valgete eraldamine ülem- ja alamlassiks USAs 19. sajandi keskpaigas. Olen nõus mõttega, et eestlane on Eesti Vabariigi kodanik. Ükskõik, mis keelt ta räägib.

Keel ei loe midagi. Isegi meelsus mitte. Loeb inimene. Ka eestlaste hulgas on inimesi, kelle meelsus ei ole Eesti Vabariigile kasulik. Saagem üle!

Kokkuvõttes: 1) maksupoliitika – 2 (kasutu); 2) pensionimuudatus – koolipoisi 3 (midagi peab püüdma teha); 3) kui hallid passid kaovad – 5+ (Eesti saab tervemaks).