19. veebruar 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Tulevikusõda töötajate pärast

Yngve Rosenblad  Foto: SA Kutsekoda

Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.

Olemasolevad andmed, uuringud ja analüüsid annavad meile üsna hea pildi sellest, kuidas läheb tööturul praegu või ka minevikus. Teame, et tööjõus osalemine on viimase 20 aasta üks kõrgemaid, samad lood on tööhõive määraga. Tööpuudus on langenud suhteliselt madalale, mis on ju tegelikult positiivne. Praktiliselt kogu taasiseseisvumisaja ei ole sündide arv ületanud surmade arvu ning selle tagajärjel on tööturule siirdumas vähem inimesi. Aastaks 2024 on tööealiste arv ligi 50 000 võrra väiksem kui 2015. aastal. Kas see tähendab, et ettevõtted peavad seniste mahtude säilitamiseks asuma totaalsesse sõtta allesjäänud töötajate nimel?

Prognoosime, et päris sõjaks ei pruugi siiski minna. Senise olukorra jätkumisel oleks aastal 2024 töötajate arv väiksem vaid 6000 inimese võrra. Tööturule sisenevate põlvkondade väikesearvulisust silub osaliselt hõive kasv vanemaealiste seas ja nende hilisem tööturult lahkumine – vanemaealiste hõive on juba mõnda aega kindlas kasvutrendis. Oma panuse annab kindlasti pensioniea tõus 65. eluaastani.  Samuti mõjutas juba 2016. aasta tööturunäitajaid oluliselt töövõimereform. On loomulikult selge, et väike tööjõu puudujääk on võimalik siis, kui majanduses jätkuvad vähemalt mõõdukalt positiivsed arengud.  Kindlasti mängib rolli ka ränne – kas rännatakse rohkem Eestist välja või vastupidi. Kahel viimasel aastal on olnud rändesaldo plussis.

Läbivaks märksõnaks IT

Eesti tööstus muutub tasapisi kõrgtehnoloogilisemaks ning teenustesektor teadmistemahukamaks, vastavalt sellele lisandub ja kaob ka töökohti. Samas  ei ole siin alust ette näha kiiret ja murrangulist arengut, muutused toimuvad pigem tasapisi.

Suuremat töökohtade lisandumist on ette näha tarkvara-arenduses ja mujal IKT-s, seoses elanikkonna vananemisega tervishoius ja sotsiaalteenustes, puidutööstuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes, kuhu kuuluvad näiteks teadus- ja arendustegevus, inseneri- ja  arhitektibürood, disainerid ja konsultatsioonibürood.

Töökohti jääb prognoosi järgi mõnevõrra vähemaks jaekaubanduses, hariduses, avalikus halduses ning mõningal määral ka ehituses.

Järk-järgult kasvab tööjõus kõrgharidusega spetsialistide osakaal, samas lihttööd ning lihtsamat kontori- ja teenindustööd jääb tehnoloogia arengu ning automatiseerimise tõttu tasapisi vähemaks.

Oluliseks saab ka uute oskuste omandamine. Võib öelda, et IT-s on töötajaid juurde vaja, kuid üha enam on vaja (info)tehnoloogilisi oskusi ka teiste elualade esindajail. Hinda ähevad ka teiste kultuuride ja eksportturgude hea tundmine, analüüsi- ja probleemilahendusoskused, suhtlemis- ja meeskonnatööoskused. Eestis toodetakse kvaliteetseid asju, kuid need on vaja ka väärt hinnaga maha müüa. Selge on ka see, et juurde tuleb meil õppida kogu elu.

Autor: Siim Krusell ja Yngve Rosenblad

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt