Odav valuuta pole enam majanduse eliksiir

Vaadake kas või Jaapanit – jeen odavnes 2012-2014 aastatel 28 protsenti, aga netoeksport USAsse langes ikkagi 10 protsendi võrra, kirjutab Bloomberg.

Näiteks võib tuua ka Suurbritannia, kus nael odavnes 2007-2009 USA dollarisse 19 protsenti. Eksport USAsse langes samal ajal aga 26 protsenti. Alates sajandi algusest on valuutade odavnemise mõju kaubandusele ja majanduskasvule vähenenud rohkem kui poole võtta, teatas Goldman Sachs Group.

Investeerimispank leidis, et odavamad valuutad ei pruugi riikidele nagu Jaapan või Suurbritannia väga palju abi pakkuda. Mõlemas riigis on keskpanga poliitika olnud erakordselt lõtv, millega on proovitud majanduskasvu ja inflatsiooni turgutada.

Investorid kardavad, et Föderaalreservi otsus järk-järguliselt intressimäärasid tõsta paneb dollari kallinema ja see võib USA majanduse taastumise rööpast välja viia. Goldmani sõnul on ka need kartused ülepaisutatud, sest valuuta tugevnemine ei mõju majandusele nii kehvasti kui arvatakse.

Kaubanduse struktuur on muutunud

Arenenud riikide kaubanduse struktuur on muutunud ning rohkem eksporditakse kaupu ja teenuseid, mis ei ole nii hinnaelastsed. Koos finantskriisi mõjuga on see muutnud kaubanduse valuutaturgudel toimuva vastu immuunsemaks, ütlesid Goldmani analüütikud eesotsas Jari Stehniga.

„Kui sa oled keskpankur, siis jah, sa üritad valuutaturgudel silma peal hoida. Aga arenenud majandused ei reageeri valuutade odavnemisele enam samamoodi,“ ütles Šveitsi riskifondi Eleuthera Capital AG asutaja Philippe Bonnefoy. „Mõju on vähenenud.“

Jeen on sellel aastal dollarisse kallinenud 13,8 protsenti 103,7 dollarini. Bloombergi USA dollariindeks on sellel aastal odavnenud vähem kui 1 protsendi võrra.

Maailma keskpangad on alates 2008. aastast vähendanud intressimäärasid 667 korral, selgub Bank of America andmetest. Selle perioodi jooksul on 10 peamist valuutat odavnenud dollarisse 14 protsenti. Nendest kaheksa riigi majanduskasvu keskmine on aga olnud vaid 1 protsent, selgub Bloombergi kogutud andmetest.

Mõju kaks korda väiksem

Alates 90-date algusest on inflatsiooniga korrigeeritud 10protsendiline valuuta odavnemine andnud 23 arenenud majanduse SKP-le juurde keskmiselt vaid 0,6 protsenti, selgub Goldman Sachsi andmetest. Sellele ajale eelnenud kahe kümnendi jooksul oli vastav tõuge majanduskasvule 1,3 protsenti. USA väliskaubanduse maht langes 2015. aastal 3,7 triljoni dollarini (2014. aastal oli vastav number 3,9 triljonit).

„Valuutaturgudel on viimastel aastatel toimunud suuri liikumisi ja paljude makromajanduse mudelite järgi peaks sellel olema suur mõju majanduskasvule,“ kirjutas Stehn klientidele saadetud kirjas. „Viimase aja kogemused seavad selle kahtluse alla. Ekspordimahud on valuutakursside muutuste suhtes olnud vähem tundlikud. Impordi reaktsioon kursside muutustele on aga suhteliselt väike.“

Jaapan on viimastel aastatel kasutanud mitmeid ebatraditsioonilisi võtteid, et majanduskasvu parandada. Nende hulka kuuluvad näiteks negatiivsed intressimäärad ja kvantitatiivne lõdvendamine. Keskpank teatas septembris, et hakkab mõjutama Jaapani riigivõlakirjade turgu – nimelt proovitakse kontrolli all hoida erinevate võlakirjade intressikõverat (yield curve). Sellegi poolest prognoositakse, et Jaapani majandus kasvab 2016. aastal vaid 0,6 protsenti.

Lisaks sellele on jeen sellel aastal kallinenud dollarisse 14 protsenti. See näitab, et keskpanga võime valuutakurssi alla viia on samuti vähenemas.

„Valuutakursid on jätkuvalt tähtsad, aga selleks peavad investorid ja ettevõtted uskuma, et liikumised on püsivad, mitte ajutised,“ ütles Royal Bank of Scotlandi strateeg Mansoor Mohi-uddin. „Ettevõtted peavad uskuma, et keskpangad hoiavad valuutakurssi ka edaspidi madalal. Enne seda oma äriinvesteeringute plaani ei muudeta. Kui keskpanga võimed seatakse kahtluse alla (Jaapani näide), siis ettevõtted ei usu, et valuutakurss võiks ka edaspidi nõrk olla.“

Odavam nael ei aita ka britte

Suurbritannia nael on alates juunist (mil toimus Brexiti referendum) odavnenud dollarisse ligi 16 protsenti. Traditsiooniliselt arvataks, et taoline odavnemine aitab majanduskasvule märkimisväärselt kaasa. Mõju võib olla aga küllaltki piiratud, ütles State Street Global Marketsi makrostrateegia juht Timothy Graf.

Tõsi, Suurbritannia majandusandmed on pärast Brexitit olnud küllaltki head. Sellegi poolest prognoosivad ökonomistid, et kasv peaks järsult jahenema 2017. aastal – kui selleks aastaks prognoositakse 1,7protsendilist majanduskasvu, siis järgmiseks aastaks peaks kasv langema juba 0,7protsendini. Tegemist oleks halvima kasvuga alates 2009. aastast, mil maailmas oli finantskriis.

„Seekordne olukord on sarnane finantskriisile. Valuuta andis natuke tuge, aga mitte palju,“ ütles Graf. „Ei ole näha, et Suurbritannia kaubandusbilanss paraneks. See ei ole kaubanduse tasakaalu praktiliselt üldse muutnud.“