Pille Ivask • 24. aprill 2017 kell 7:53

Putin küsib: miks Venemaale ei investeerita?

Venemaa president Vladimir Putin  Foto: Scanpix/Reuters

Kuigi Vene majandus on august välja ronimas, ei taha ometi keegi sinna investeerida, vahendab Bloomberg.

Tänavu on Venemaa majandusele alanud pigem tagasihoidlikult. Investeeringute heaks indikaatoriks loetakse lõpetatud ehitustööde koguväärtust ning see on viimased neli kuud olnud langustrendis.

See omakorda on üsna tugevas vastuolus sellega, missugused teated tulevad Vene keskpangalt – lubab ju too, et pikk investeeringute põud on viimaks lõppenud. Bloombergi küsitluse kohaselt edenemist siiski näha pole: põhikapitali tehtud investeeringud suurenesid esimeses kvartalis võrreldes aasta varasema perioodiga ainult 1% võrra.

Venemaa reitinguettevõtte ACRA vanemanalüütik Dmitri Kulikov nentis, et kuigi üldine ebakindlus on vähenenud, on investeeringute kasvu takistamas siiski mitu faktorit. Ta tõi esile nii selle, et ettevõtted oskavad pärast kriisi riske paremini tunnetada, aga ka kuhjunud maksmata viivised ning võrreldes kriisieelse perioodiga nõrgem rubla.

Asi on jõudnud sinnamaani, et Venemaa president Vladimir Putin olla juba nõudnud lisameetmete kasutusele võtmist, et ettevõtteid investeerima meelitada. Peaminister Dmitri Medvedev on tõdenud, et valitsus kaalub maksupuhkuse andmist ettevõtetele, kes plaanivad suurendada kapitalikulutusi. Majandusministeerium on välja käinud plaani pikaajaliste laenude puhul soodustuste andmiseks.

BCS Financial Groupi peaökonomist Vladimir Tihhomirov järeldab, et viimaks ometi on valitsuse tähelepanu jõudnud investeeringutele ning majanduse moderniseerimisele. “Selgelt on see positiivne areng ning õnnestumise korral võib palju aidata kaasa Venemaa majanduskasvu hoogustumisele,” lisas ta.

Enamik Bloombergi küsitletud ökonomiste usub, et Venemaa keskpank langetab baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Keskpanga juht Elvira Nabiullina on öelnud, et arutelu selle üle käib ning ilmselt langetatakse baasintressimäära 25 kuni 50 baaspunkti võrra.

Bank of America ökonomist Vladimir Osakovski tõdes, et majanduskasvu tempo on valmistanud pettumuse ning see paneb ilmselt surve peale keskpangale, kes peab sisse viima agressiivsemaid meetmeid, et majandusele elu sisse puhuda. “Me usume, et kärbe tuleb suurem kui 50 baaspunkti,” prognoosis Osakovski.

Investorid kahtlevad

Äripäev kirjutas möödunud reedel, et kuigi Venemaa börs pakub investoreile Venemaa aktsiatest kaks korda nii suurt tootlust kui Vene võlakirjadest või teistest arenevate turgude aktsiatest, pole investorid eriti kiivad aktsiaid soetama.

Põhjuseks tuuakse eeskätt see, et praegu saadav kasu on liiga väike, arvestades Venemaa-USA pingestunud suhteid ning Ukraina kriisi tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioone. Lisaks teeb investoreid ettevaatlikuks nafta madal hind.

„Siin on mitmeid murekohti. Poliitiline risk on suurenenud ja suhted USAga halvenenud. Situatsioon Süürias on muutunud ettearvamatuks. Me võime sanktsioonide vähendamise ära unustada. Näib, et sanktsioonid jäävad veel pikaks ajaks püsima,“ ütles Kapital Asset Managementi esindaja Vadim Bit-Avragim.

Venemaa majandus peaks sel aastal Maailmapanga andmeil tõusma 1,5% võrra. 2018. aastal peaks majanduskasv tõusma 1,7%ni ning 2019. aastal 1,8%ni. Majanduskasvu suurenemisel aitab kaasa toorainete tõusev hind.

Hetkel kuum